Suurus loeb: USA poliitikas on pikkus tugev valuuta ja Trump kasutab seda ära

USA president Donald Trump (paremal) on korduvalt rünnanud demokraatide presidendikandidaadiks pürgivat Mike Bloombergi (vasakul) tema lühema kasvu tõttu. Foto: MANDEL NGAN/AFP

Kui Donald Trump viskab oma konkurentide ja poliitiliste vaenlaste pikkuse üle nalja, kasutab ta ära Ameerika Ühendriikide poliitikas juba kaua kehtinud põhimõtet: Valgesse Majja kipuvad jõudma pikemad mehed.

Trump, kes on umbes 1,90 meetrit pikk – eri allikad pakuvad eri numbreid –, on viimasel ajal valinud oma ohvriks endise New Yorgi linnapea Mike Bloombergi, kelle kampaania saamaks demokraatide presidendikandidaadiks kogub üha hoogu.

Ametlikult on Bloomberg 1,73 meetrit pikk, kuid viimati postitatud Twitteri-säutsudes ja antud intervjuudes näib Trump olevat tema pikkust tubli kümne sentimeetri võrra kärpinud ning on muu hulgas väitnud, et demokraatide eelvalimiste debattides olla Bloomberg nõudnud võimalust seista kasti otsas.

Meediamogulile on Trump andnud ka uue hüüdnime: Mini-Mike.

Trump paistab väga hästi teadvat, kui suur tähtsus on pikkusel Ameerika Ühendriikides. Teistest eristab Trumpi aga see, kui häbitult ta seda enda huvides püüab ära kasutada.

«See pole presidendi puhul tavaline käitumine,» lausus AFP-le Georgia osariigi Augusta ülikooli politoloog Gregg Murray, kes on uurinud pikkuse tähtsust selles, kuidas ameeriklased hääletavad.

«Pikemat kasvu mehed peavad end palju suurema tõenäosusega juhina kvalifitseerituks ning sellest tulenevalt seavad end suurema tõenäosusega liidrikandidaadiks,» viitas teadlane ka põhjusele, miks jõuab pikki mehi nii palju juhtivatele kohtadele.