Kreeka mandrirahvas tõrjub vihaselt saartel virelevaid migrante

Veekanistritega naine Moria põgenikelaagris Lesbose saare. Egeuse mere saarte laagrid on ülerahvastatud, seal valitsevad ebasanitaarsed tingimused ja lokkab vägivald. Foto: ELIAS MARCOU / REUTERS / SCANPIX

«Me ei lepi mitte ühegi ebaseadusliku kolonisaatoriga,» teatab plakat Makrygialose külas. Tegu on ühega paljudest Kreeka mandriosa asulatest, kus kohalikud elanikud peavad valitsusega kaevikusõda selle üle, kas külla asustada migrante või mitte.

Kõigest mõni kuu pärast seda, kui Kreekas sai ametisse konservatiivne valitsus, kes lubas astuda karmikäeliselt sisserändele vastu, on tekkinud tõsine ummikseis küsimuses, kuhu asustada ümber kümned tuhanded migrandid, kes elavad praegu ülerahvastatud ja ebasanitaarsetes laagrites viiel Kreeka saarel Türgi ranniku lähistel.

Kokku on Lesobose, Samose, Chiose, Lerose ja Kosi saar laagrites üle 38 000 inimese, mis siis et ametlikult on neis ruumi kõigest 6200 inimesele.

Saarte ametnikud ja kohalikud elanikud on teatanud valitsusele, et pärast viita aastat rände eesrindel elamist on nende mõõt täis ning nad pole valmis leppima tuhandete asüülitaotlejatega enda keskel.

Peaminister Kyriakos Mitsotakis püüab olukorda lahendada migrante Kreeka teistesse piirkondadesse ümberasustades, kuid mitmel pool riigi mandriosas püsib inimeste vastuvõtmisele samuti paindumatu vastuseis.

«Me oleme kangekaelselt valmis kaitsma oma kodumaad. Me teeme ükskõik mida, et neid eemal hoida,» lubab Tasos Yiakoumis, Ateenast 450 kilomeetri kaugusel asuvas rannikukülas Makrygialoses migrandivastasel meeleavaldusel osalev advokaat.