Saksa meedia: Berliini mõrvaga on seotud Vene julgeolekuteenistused

Gruusia kodaniku Zelimhan Hangošvili mõrvapaik Berliinis. Foto: Clemens Bilan/Epa/Scanpix

Vene julgeolekuteenistused aitasid kaasa endise tšetšeeni iseseisvuslaste komandöri Zelimhan Hangošvili tapmisele mullu Berliinis, kirjutas Saksa meedia.

40-aastane Gruusia kodanik Hangošvili tapeti 2019. aasta 23. augustil Berliini Kleiner Tiergarteni pargis kahe lähilasuga pähe. Väidetavalt oli tapja venelane, kes peeti kinni peatselt pärast veretööd.

Juhtum pingestas Moskva ja Berliini suhteid ning Saksa prokuratuur on juba varem öelnud, et Hangošvili tapmise taga on Vene ja Tšetšeenia agendid.

Saksa meedia aga täpsustas eile, et tapjat aitas Vene julgeolekuteenistus FSB.

Uuriva ajakirjanduse võrguleht Bellingcat, Insider ja Saksa nädalakiri Spiegel ütlevad, et kahtlusaluse mobiiliandmete põhjal oli ta kontaktis endiste FSB erivägede organisatsiooni Võmpel liikmete ja FSB endaga.

«Oleme jõudnud selgusele, et operatsioonile tuli tähtis toetus otse FSB-lt,» kirjutas Bellingcat.

Bellingcat on varem tuvastanud, et kahtlusalune, kes dokumentide järgi kannab nime Vadim Sokolov, on tegelikult 54-aastane Vadim Krassikov.

Vene politsei andis 2013. aastal välja Krassikovi rahvusvahelise vahistamiskäsu ärimehe tapmises kahtlustatuna. Bellingcati andmeil pani Venemaa Krassikovi nime Interpoli tagaotsitavate nimekirja, kuid võttis selle hiljem tagasi ning abistas teda valeidentiteedi tegemisel.

Telefoniandmete põhjal oli kahtlusalune mõni kuu enne Berliini tapmist ühenduses Võmpeli juhi Eduard Benderskiga.

Võmpelil on tihedad sidemed FSB terrorivastase võitluse üksuse ehk osakond V-ga, mis kandis Nõukogude ajal samuti nime Võmpel ja viis läbi operatsioone välismaal.

«Benderski ja Krassikov rääkisid ajavahemikus 2019. aasta veebruarist augustini vähemalt 20 korda telefonis,» ütles Bellingcat.

Lisaks kinnitas uurimine, et nii FSB kui Vene politsei olid teadlikud tapja tegelikust identiteedist, kuid valetasid Saksa võimudele ja eitasid, et Vadim Sokolov oli tapjale antud valenimi.

Vene võimud üritasid kustutada ka kõiki ametlikke andmeid, mis olid seotud tapja tegeliku identiteedi ja tema perekonnaga.

Bellingcati sõnul võitles Hangošvili teises Tšetšeenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.

Saksamaa saatis seoses Hangošvili tapmisega välja kaks Vene diplomaati, Moskva vastas samaga. Vene president Vladimir Putin väitis koguni, et Hangošvili on seotud Moskva metroos korraldatud plahvatustega.