:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952493t1h4ea4.jpg)
Ühendkuningriigi valitsuse plaani kohaselt sulgevad nad tulevast aastast piirid lihttöölistele ning kõigile, kes ei oska piisavalt inglise keelt, kehtestades punktipõhise tööloa taotlemise süsteemi. Ettevõtete esindusorganisatsioonid ja ametiühingud on aga mures pitsitava töökätepuuduse pärast.
Plaani tutvustanud Ühendkuningriigi siseminister Priti Patel väitis, et uus kord tagab selle, et edaspidi saavad riiki tulla vaid kõige säravamad ja parimad töötajad.
Siseministeeriumi teatel hakatakse pärast Euroopa Liidu kodanike vaba liikumise lõppu selle aasta 31. detsembril kohtlema Euroopa Liidust pärit inimesi võrdselt ülejäänud maailma elanikega.
Punktipõhise süsteemiga soovib Briti valitsus vähendada sisserännet üldisemalt ning enda väitel kannustada tööandjaid mitte toetuma Euroopast pärit odavale tööjõule. Selle asemel tahab valitsus, et firmad keskenduks personali enda juures hoidmisele ja automatiseerimisele, vahendas BBC.
Briti valitsus on toonitanud, et ei kehtesta ühtegi viisi, kuidas riiki saaks edaspidigi tuua lihttöölisi.
Uue süsteemi kohaselt peavad kõik Ühendkuningriiki elama asuda soovivad töötajad juba oskama piisaval tasemel inglise keelt ning neil peab eelnevalt olema tööpakkumine ettevõttelt või asutuselt, mis on kantud nn heakskiidetud sponsorite nimekirja. Nende kriteeriumite täitmine annab inimesele 50 punkti.
Tööloa taotlemiseks peab olema inimesel koos vähemalt 70 punkti – täiendavaid punkte antakse inimese kvalifikatsiooni, palgapakkumise ja töö valdkonna eest.
| Tingimus | Peab olema kindlasti täidetud | Punktid |
| Tööpakkumine riigi heakskiidetud sponsorilt | Jah | 20 |
| Sobiva oskustasemega tööpakkumine | Jah | 20 |
| Nõutud tasemel inglise keele oskus | Jah | 10 |
| Aastapalk 20 480 (miinimumnõue) – 23 039 naela | Ei | 0 |
| Aastapalk 23 040 – 25 599 naela | Ei | 10 |
| Aastapalk 25 600 naela või rohkem | Ei | 20 |
| Töökoht valdkonnas, kus valitseb tööjõupuudus | Ei | 20 |
| Doktorikraad tööga seotud valdkonnas | Ei | 10 |
| Doktorikraad loodus- ja täppisteaduste valdkonnas | Ei | 20 |
Allikas: The Guardian
Briti valitsus on toonitanud, et ei kehtesta ühtegi viisi, kuidas riiki saaks edaspidigi tuua lihttöölisi. Võimude väitel peaks need 3,2 miljonit Euroopa Liidu kodanikku, kes juba on taotlenud õigust jääda edasi Ühendkuningriiki, täitma ära tööjõuvajaduse.
Lisaks on lubanud valitsus neljakordistada hooajatööliste mahtu põllumajanduses 10 000 inimesele ning kehtestada noorte liikuvuse programmid, mis lubaks 20 000 noorel asuda igal aastal elama Ühendkuningriiki.
Briti Tööstusettevõtete Liit (CBI) teatas, et kuigi osa valitsuse ettepanekuid on tervitatavad, siis jätab punktisüsteem osa ettevõtteid olukorda, kus neil pole aimugi, kuidas edaspidi töötajaid värvata.
«Ettevõtted teavad, et välismaalt inimeste palkamine ning oma töötajaskonna oskustesse ja uutesse tehnoloogiatesse investeerimine pole selline valik, kus sa otsustad ühe või teise kasuks – majanduse edasiviimiseks on vaja mõlemat,» lausus CBI peadirektor Carolyn Fairbairn BBC-le.
Briti Kaubanduskoja (BCC) peadirektori Adam Marshalli sõnul aga tuleb töötajate riiki toomise protsessi radikaalselt lihtsustada, et ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad saaks sellega hakkama.
Transpordi- ja logistikaettevõtted, toidutööstus ja turismisektor hoiatasid, et uued reeglid mõjutavad neid oluliselt.
Cambridgeshire’i krahvkonnas Briti suurtele poekettidele salateid ja juurvilju tootva G’s Freshi juht Beverly Dixon ütles The Guardianile, et neid võib tuleval aastal oodata ees tõsine tööjõupuudus. 2021. aasta saagikoristushooajal võib neil olla puudu tuhatkond töötajat.
«Punktipõhine sisserändesüsteem ilmselt ei hõlma töötajaid sellel oskustasemel, mida valitsus peab meile sobivaks – mis on lihttöölised. Inglise keele oskus ilmselt on ka probleem,» selgitas ta.
Kaubavedude Liidu (FTA) hinnangul süvendab uus kord niingi ränka veokijuhtide puudust. Rekajuhtide töötasu jääb küll nõutud miinimumist ülespoole, kuid nad klassifitseeritakse uue süsteemi alusel lihttöölisteks. Ühenduse sõnul on praegu 13 protsenti Ühendkuningriigi veokijuhtidest pärit Euroopa Liidust ning juurde oleks tarvis palgata veel 59 000 rekajuhti.
«Ma ei mõista, miks seatakse omavoliliselt piirang oskuste- ja palgatasemele, samas kui see peaks ometigi ju põhinema riigi vajadustel. Need on tööd, mida Suurbritannia vajab, et kaubad ja äri liiguks,» toonitas FTA esindaja Sally Gilson.
Avaliku sektori ja tervishoiu ametiühing Unison väitis, et valitsuse plaan tähendab katastroofi hooldusvaldkonnale.
«Ettevõtted ja omavalitsused ei suuda värvata piisavalt personali Ühendkuningriigist, nii et nad peavad toetuma mujalt pärit hooldustöötajatele,» lausus ametiühingu peasekretäri asetäitja Christina McAnea. «Aga isegi nende võõrtöötajatega on meil ikkagi liiga vähe hooldustöötajaid vajaduse katmiseks.»