:format(webp)/nginx/o/2019/11/04/12713526t1h81e7.jpg)
Rahapesu- ja terrorismivastase rakkerühma Financial Action Task Force on Money Laundering (FATF) raportis tõdetakse, et Soome geograafiline asend teeb ta hämarate raha- ja kaubavoogude liikumise seisukohast riskipiirkonnaks, aga ametivõimud tulevad rahavoogudega halvasti toime.
Venemaa on Soome kaudu liikuvates sadadesse miljonitesse ulatuvas kahtlastest sularahaarveldustes esikohal. Tähelepanuäratavas koguses kahtlast raha tuleb aga Soome ka Suurbritanniast, Eestist, Prantsusmaalt ja Rootsist.
Lõviosa kahtlasest rahast läheb samuti Venemaale, aga ka näiteks Maltale, Kuveiti, Lätti ja Prantsusmaale.
2018. aastal külmutati varasid viie ja 2019. aastal umbes 10 miljoni euro väärtuses.
Eelmisel aastal tehti rahapesukahtluse kohta avaldusi rohkem kui kunagi varem.
Keskkriminaalpolitsei rahapesu uurimiskeskuse ülema Jaakko Christenseni sõnul said nad 64 400 avaldust, ehk 25 000 rohkem kui aasta varem. Pankade kõrval teatavad kahtlastest tehingutes ka maksevahenduse- ja hasartmänguettevõtted.
Rahapesukeskuse hinnangul on tõenäoline, et suurem osa Venemaalt Euroopa pankadesse voolavast rahast ei ole saadud traditsioonilie omandivastase ja narkokuritegevusega, vaid see on pärit varimajandusest.
Selle ulatusele osutab asjaolu, et Vene võimud kõrvaldasid 2016.-17. aastal äriregistrist 1,2 miljonit riiulifirmat.
Soome kohtud on langetanud viimase kolme aasta jooksul süüdimõistva otsuse 185 raskes rahapesujuhtumis.