Trump pakkus väidetavalt Assange`ile vabastust

Copy
WikiLeaksi asutaja Julian Assange.
WikiLeaksi asutaja Julian Assange. Foto: SIMON DAWSON/Reuters/Scanpix

USA president Donald Trump pakkus väidetavalt WikiLeaksi asutajale Julian Assange`ile vabastust, kui viimane eitab Venemaa seotust Demokraatliku Partei e-kirjade häkkimisega 2016. aastal.

Väide, et Trump pakkus Assange`ile vabastust, öeldi Westminsteri magristraatkohtule WikiLeaksi asutaja väljaandmisjuhtumi menetlemise alustamise eel.

Assange`i süüdistatakse häkitud dokumentide avaldamises ning USA nõuab tema väljaandmist. Kohtulahing väljaandmise tõkestamiseks algab järgmisel nädalal.

Assange`i advokaadid väitsid, et 2017. aasta augustis Londonit külastades teatas kongresmen Dana Rohrabacher WikiLeaksi asutajale, et «presidendi juhiste kohaselt pakub ta vabastust või muul viisil pääsemist, kui härra Assange [..] ütleb, et Venemaal ei ole midagi pistmist DNC (Demokraatiku Rahvuskomitee) leketega».

Mõni tund hiljem asus Rohrabacher väiteid eitama, öeldes, et tegi pakkumise oma enda initsiatiivil ja Valge Maja ei olnud seda suunanud.

«Ma ei ole rääkinud kunagi president Trumpiga Julian Assange`ist,» kirjutas endine kongresmen oma blogis. «Sarnaselt ei suunanud mind Trump ega keegi teine temaga seotud isik Assange`iga kohtuma. Ma olin oma enda faktileidmise missioonil enda initsiatiivil, et leida informatsiooni, mida pidasin meie riigile oluliseks.»

«Ma ei pakkunud kunagi Julian Assange`ile midagi presidendi poolt, sest ma ei ole presidendiga sellel teemal rääkinud. Kuid Julian Assange`iga rääkides ütlesin talle, et kui ta suudab pakkuda mulle informatsiooni ja tõendeid selle kohta, kes talle tegelikult DNC e-kirjad andis, kutsuks ma üles president Trumpi teda süüst vabastama,» lisas Rohrabacher.

Dana Rohrabacher.
Dana Rohrabacher. Foto: Damian Dovarganes/AP/Scanpix

Valge Maja kõneisik Stephanie Grisham teatas vastuseks ajakirjanike küsimustele: «President vaevu tunneb Dana Rohrabacherit peale selle, et ta on endine kongresmen. Ta ei rääkinud temaga kunagi sellel ega peaaegu ühelgi teisel teemal.»

«See on täielik väljamõeldis ja täielik vale,» lisas Grisham. «See on tõenäoliselt järjekordne lõppematu vandenõu ja täielik vale DNC-lt.»

Trump kutsus Rohrabacheri 2017. aasta aprillis Valgesse Majja, olles näinud, kuidas kongresmen Foxi telekanalis presidenti kaitses. Sama aasta septembris kinnitas Valge Maja, et Rohrabacher helistas toonasele kabinetiülemale John Kellyle, et rääkida võimalikust kokkuleppest Assange`iga, kuid Kelly ei edastanud sõnumit Trumpile.  Rohrabacher kinnitas seda versiooni oma blogis eile.

«Ma ütlesin talle, et Julian Assange on valmis pakkuma informatsiooni varastatud DNC e-kirjade kohta vabanduse vastu. Keegi ei jätkanud asjaga peale kindral Kelly ja see oli viimane vestlus antud teemal ükskõik kellega, kes esindas Trumpi või kuulus tema administratsiooni,» lisas Rohrabacher.

«Kuigi mul ei õnnestunud seda sõnumit presidendile toimetada, kutsun ma siiski teda üles vabastama süüst Julian Assange`i, kes on meie aja tõeline vilepuhuja,» märkis endine kongresmen.

Assange ilmus eile videolingi vahendusel Suurbritannias Belmarshi vanglast kohtu ette. Enne Rohrabacheri eituste avaldamist märkis Westminsteris Assange`i kohtuasjaga tegelev kohtunik Vanessa Baraitser, et väiteid kokkuleppest võib kasutada tõestusmaterjaliga.

Enne seda, kui Rohrabacher 2018. aastal ametist lahkus, oli ta Kongressis üks tugevamaid Venemaa kaitsjaid. Väidetavalt oli ta president Vladimir Putiniga nii lähedastes suhetes, et osales temaga 1990ndatel purjuspäi peetud käesurumismatšis. 2012. aastal hoitas FBI, et Vene spioonid üritavad värvata teda mõjuagendina.

Ameerika Ühendriigid on esitanud Assange`ile kokku 18 süüdistust, mille eest ootaks teda kokku 175 aasta pikkune vanglakaristus. Väljaandmiprotsess peaks algama tuleval esmaspäeval Woolwichi kuninglikus kohtus. Ilmselt kulub kohtuotsuseni jõudmiseks kuid ning üsna tõenäoliselt kaebab kaotajapool kohtuotsuse edasi.

Assange on viibinud alates septembrist Belmarshi vanglas kautsjonireeglite rikkumise eest.

Tagasi üles