Kasekamp: lätlased on poliitikas pettunud

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
tu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.
tu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekampi hinnangul on lätlased juba pikka aega poliitikas pettunud, kuid eilsete sündmuste puhul tuleks eristada rahumeelset ja demokraatlikku meeleavaldust ning sellele järgnenud rahutusi.

Kasekamp ütles Postimees.ee´le antud intervjuus, et eile erakonna Ühiskond Teisele Poliitikale initsiatiivil kokku kutsutud meeleavaldus, kus nõuti parlamendi laialisaatmist ja valitsuse tagasiastumist, oli «normaalne demokraatlik taktika».

«Kui vaadata, mis on eilsete sündmuste taga, siis peab eristama kahte asjaolu, miks inimesed välja tulid ja miks see muutus vägivaldseks,» ütles Kasekamp, kes tõmbas selge eraldusjoone rahumeelse meeleavalduse ja sellele järgnenud rahutuste vahele.

Tema sõnul läksid mässumeelselt meelestatud radikaalsed kurjategijad politseinikke rünnates ja hoonete aknaid lõhkudes selgelt üle piiri.

Professor tõdes, et lätlased on juba pikka aega olnud oma erakondades ja poliitikutes pettunud. Ta meenutas 2007. aastal toimunud niinimetatud vihmavarjurevolutsiooni, kus usalduskriis valitsejate ja rahva vahel jõudis haripunkti. Tuhanded inimesed kogunesid tollal tänavatele võimude tegevuse, lokkava korruptsiooni ja oligarhide võimutsemise vastu meelt avaldama.

«Samasugused meeleolud valitsesid ka siis, sest valitsuserakonnad ei arvestanud piisavalt rahva tahtega. See, mis eile toimus, ei oleks olnud mõeldav, kui varem poleks toimunud vihmavarjurevolutsiooni,» täpsustas Kasekamp.

Ka kaks aastat tagasi nõuti valitsuse tagasiastumist ja parlamendi laialisaatmist. Meeleavaldajad saavutasidki oma eesmärgi, sest peaminister Aigars Kalvītise valitsus otsustas täies koosseisus tagasi astuda.

Viimased arvamusuuringud näitavad, et valitsuserakondade populaarsus on langenud alla kümne protsendi. Osa neist ei pääseks isegi parlamenti, kui valimised toimuksid homme. Seetõttu pidas Kasekamp vähetõenäoliseks, et paremtsentristlik valitsuskoalitsioon eesotsas peaminister Ivars Godmanisega seekord tagasi astuks.

Üha enam on päevakorda kerkinud erakorraliste valimiste teema, mis on kõige rohkem eilse massimeeleavalduse korraldanud erakonna Ühiskond Teisele Poliitikale huvides, mis vastloodud erakonnana pole seimis esindatud.

«Nende ainus võimalus pääseda parlamenti oleks erakorraliste valimiste kaudu. Uus erakond väljaspool parlamenti ei soovi oodata järgmisi korralisi parlamendivalimisi, mis toimuvad poolteise aasta pärast,» ütles Kasekamp.

Eile teataski erakonna üks liidreid Artis Pabriks, et partei soovib liberaalse Uue Aja ja paremtsentristliku Kodanike Liiduga sõlmida koostöölepingu, et riik majanduslikult raskest olukorrast ning kriisist välja tuua. Kasekamp ei soovinud spekuleerida, kas tegemist võiks olla uue valitsuskoalitsiooniga, sest tema hinnangul tuleks oodata, mida toob tulevik.

«Kui parlament saadetakse laiali, siis võiks arvata, et kui praegused erakonnad on nii madala reitinguga, siis Ühiskond Teisele Poliitikale saab endale parlamendis kohti. Sellisel juhul võiks seda ette kujutada. Praeguses olukorras on see soovmõtlemine,» lisas Kasekamp, kelle hinnangul kasutab uus erakond sarnaseid korruptsioonivastaseid loosungeid, mis tõid 2002. aasta parlamendivalimistel edu Uuele Ajale.

Kasekamp ei pidanud tõenäoliseks, et praeguste võimuerakondade võimule upitatud president Valdis Zatlers võiks rahva survele järele anda ja põhiseaduse muutmiseks algatada referendumi, millega rahvale antaks õigus parlament laiali saata. Tema sõnul võiks selline otsus tekitada veelgi suuremat segadust.

Professor tuletas meelde, et selline referendum toimus ka möödunud aasta suvel, kui 97 protsenti hääletamas käinud inimestest andis oma heakskiidu sellele, et kümnendik Läti valijatest ehk 140 000 inimest saaks õiguse algatada parlamendi laialisaatmine. Referendum kukkus siiski läbi, sest osalusprotsent jäi oodatust madalamaks.

Kasekampi sõnul saab praeguse põhiseaduse kohaselt parlamendi tagasikutsumise algatada ainult riigi president, keda ametissenimetamisel nähti «valitsevate erakondade marionetina».

Professor ei pidanud tõenäoliseks, et Lätiga sarnased sündmused võiksid aset leida ka Eestis, sest tema hinnangul on Eesti ja Läti poliitilised kultuurid selleks liiga erinevad ning sisepoliitiline ja majanduslik kriis lõunanaabrite juures on märksa tõsisem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles