Iraanis algasid parlamendivalimised

(FILES) This file handout picture provided by the office of Iran's Supreme Leader Ayatollah Ali Khamenei on January 1, 2020 shows him delivering a speech during a gathering in the capital Tehran. - Khamenei vowed "severe revenge" after the United States killed the commander of the Islamic republic's Quds Force, General Qasem Soleimani, in Baghdad on January 3, 2020. (Photo by - / KHAMENEI.IR / AFP) / === RESTRICTED TO EDITORIAL USE - MANDATORY CREDIT "AFP PHOTO / HO / KHAMENEI.IR" - NO MARKETING NO ADVERTISING CAMPAIGNS - DISTRIBUTED AS A SERVICE TO CLIENTS === Foto: -/AFP

Iraanis algasid reedel parlamendivalimised, mis üldlevinud arvamuse kohaselt toovad tagasi konservatiivid ja suurendavad  survet niigi kasina võimuga president Hassan Rouhanile.

Riigitelevisioon näitas Iraani kõrgeimat liidrit ajatolla Ali Khameneid andmas Teheranis esimesena hääle.

Khamenei kutsus kõiki iraanlasi «nii kiiresti kui võimalik» valimistel osalema, lisades, et seda tehes tagavad nad Iraani riiklikud huvid.

Kandidaate rangelt sõelunud järelevalvenõukogu lükkas tagasi üle poole 14 444 kandideerida soovinud inimesest, nende hulgas kümneid mõõdukaid ja reformimeelseid. Reedestel valimistel on mängus 290 parlamendikohta.

Iraanis on kuid kestnud rahutuste järel tunda pinget.

Novembris surusid võimud julmalt maha vägivaldseks muutnud protesti bensiini hinnatõusu vastu. Mure igapäevase leiva pärast võib tuua Rouhani liitlastele valimistel suure kaotuse.

Mõõdukalt konservatiivne Rouhani tuli võimule suuremat ühiskondlikku vabadust ja Läänega tihedamate suhete läbi paranevat heaolu lubades.

Tema 2015. aasta tuumalepe pidi vabastama Iraani saktsioonidest.

Kui aga president Donald Trump USA 2018. aastal tumaleppest välja viis, hakkas kõik taas allamäge minema.

Teheran ja Washington on vaenujalal alates 1979. aastast. Aga nii lähedale kui viimastel kuudel ei ole nad otsekonfliktile varem jõudnud. Ohtlik pingeseis tekkis 3. jaanuaril, kui USA tappis Bagdadis droonirünnakus Iraani revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds komandöri Qasem Soleimani.

Kindrali surm vallandas Iraanis üksmeelse leina ja toetus võimudele kasvas. 

Rahvas pöördus aga valitsuse vastu, kui 8. jaanuaril tulistati Teherani lähedal alla Ukraina reisilennuk ja kõik 176 pardalviibinut said surma. Ohvrite hulgas oli palju välismaal õppivaid Iraani noori.