iDeal kampaania

USA valmistub rahuleppe allkirjastamiseks Talibaniga 29. veebruaril
Täiendatud!

USA välisminister Mike Pompeo Omaanis 21. veebruaril 2020.

FOTO: AP / Scanpix

USA valmistub 29. veebruaril Talibaniga kokkulepet allkirjastama, kui nädalane vägivalla vähendamine korda läheb, ütles välisminister Mike Pompeo reedel.

Afganistani ametnike teatel algab laupäeval nädal aega kestev vägivalla vähendamine islamiliikumise Taliban võitlejate, USA vägede ja Afganistani julgeolekujõudude vahel.

Saudi Araabias viibinud Pompeo ütles, et kui nädalane relvarahu teoks saab, võib kõnelustel Talibaniga edasi liikuda.

«Selle edukal rakendamisel peaks USA-Talibani kokkuleppe allkirjastamine lähemale jõudma,» ütles Pompeo, kelle sõnul algavad peagi pärast seda läbirääkimised Talibani ja Afganistani valitsuse vahel.

«Ainus viis saavutada Afganistanis kestev rahu, on see, kui afgaanid tulevad kokku ja lepivad kokku, kuidas edasi liikuda,» ütles Pompeo.

Ööl vastu laupäeva algab koos Talibani lubatud nädalase vaherahuga loendus USA-Talibani rahuleppe allkirjastamiseni, mis paneks punkti 18 aastat kestnud sõjale, ütles üks USA välisministeeriumi ametnik. Anonüümsuse tingimusel rääkinud ametnik ei täpsustanud täpset tundi, millal nädalane niinimetatud «vägivalla vähendamine» algab.

Ühendriigid on Talibaniga pidanud üle aasta kõnelusi leppe üle, mille raames taanduksid riigist umbes pooled seal praegu viibivast 12 000-13 000 Ameerika sõdurist.

Vastutasuks lubab Taliban vähendada vägivalda ja pidada rahukõnelusi Kabuli valitsusega. Vägivalla vähendamine näitaks, et Taliban suudab oma vägesid kontrollida ja demonstreerida heas usus tegutsemist. 

Kõnelused Afganistani valitsuse ja Talibani vahel 

Talibani allikas Pakistanist ütles, et kui lepe 29. veebruaril allkirjastatakse, algavad kõnelused Talibani ja Afganistani vahel 10. märtsil.

Endiselt pole selge, kes esindab Afganistani-sisestel kõnelustel, mida peetakse püsiva rahu alustalaks, Kabuli valitsust. Afganistani valimiskomisjon kuulutas septembris peetud presidendivalimiste võitjaks sel nädalal president Ashraf Ghani, kuid viimase rivaalid ei tunnusta tema võitu.

Taliban on keeldunud Ghani valitsusega suhtlemast ja tauninud ka valimistulemusi, öeldes, et nad peaksid kõnelusi valitsuse esindajatega ainult kui tavaliste afgaanidega.

Saksamaa ja Norra on pakkunud, et võivad Afganistani-Talibani läbirääkimisi võõrustada, kuid kõneluste toimumispaik ei ole praegu veel paigas. President Ghani ei ole asja kommenteerinud.

Üks Talibani võitleja Afganistani Kandahari provintsist ütles AFP-le, et on saanud käsu mitte vägivallatseda. Ühe teise sõnul on saadud aga ainult käsk mitte rünnata suurlinnasid ja maanteid.

«See tähendab, et võib-olla mõnes piirkonnas vägivald jätkub,» ütles ta.

Talibani-eksperdi Rahimullah Yusufzai sõnul viitab relvarahu laiemale muutusele nii Talibani kui USA mõtteviisis.

«Mõlemad pooled on näidanud pühendumust rahuleppe allkirjastamisele ja see on suur areng, märkimisväärne areng,» ütles Yusufzai.

USA ja Taliban olid leppele lähedal ka sügisel, kuid toona teatas president Donald Trump viimasel hetkel, et rahuprotsess on nurjunud.

Analüütikute sõnul on verevalamise lõpetamine Afganistanis keeruline ja võib iga hetk luhta minna. Seejuures võivad vaenupooled kasutada vaherahu vägede ümberpaigutamiseks ja lahinguväljal eelise saamiseks.

Taliban

Neljapäeval kirjutas Talibani asejuht Sirajuddin Haqqani New York Timesis avaldatud arvamusartiklis, et mässulised on pühendunud rahu sõlmimisele.

«Et me oleme jäänud niivõrd heitlikke kõneluste juurde vaenlasega, kellega me oleme kakskümmend aastat kibedat võitlust pidanud, isegi kui taevast sadas surma, on tunnistus meie pühendumusest vaenutegevuse lõpetamisele ja rahu toomisele meie riigile,» ütles ta.

Afganistani julgeolekujõud pärast Talibani enesetapurünnakut Kandahari provintsis 19. juulil 2019. 

FOTO: AP / SCANPIX

Haqqani juhib ka Haqqani võrgustikku, mida USA peab terroriorganisatsiooniks.

«Mõlemad pooled loovad nüüd lepingu allkirjastamise kuupäeva eel sobiva julgeolekuolukorra, saadavad kutsed paljude riikide ja organisatsioonide kõrgetele esindajatele, teevad ettevalmistusi vangide vabastamiseks, sillutavad rada Afganistani-sisesteks läbirääkimisteks riigi erinevate poliitiliste poolte vahel ja lõpuks, rajavad vundamendi rahuks terves riigis koos võõrvägede lahkumisega,» teatas veel Taliban.

Islamiliikumine lisas: «Me ei luba kasutada Afganistani maad rünnakuteks teiste vastu, et meie rahvas saaks elada rahulikku ja jõukat elu islamisüsteemi katte all.»

18 aastat kestnud sõda 

Ühendriigid on alates 2001. aasta invasioonist kulutanud sõjale Afganistanis üle triljoni dollari. Sõjas on hukkunud umbes 2400 USA sõdurit ja kümneid tuhandeid Afganistani sõdureid, Talibani võitlejaid ja tsiviilelanikke.

Hiljutistes arengutes on olulist rolli mänginud USA erisaadik Zalmay Khalilzad, kes on juhtinud kõnelusi Talibaniga alates 2018. aasta septembrist.

Rahulepe näeb ette ka 5000 Talibani vangi vabastamist, kellest enamikku hoitakse Afganistani valitsuse vanglates. Kuigi USA on vangide vabastamist valitsuse esindajatega arutanud, ei ole Ghani valitsus sel teemal avalikku teadet teinud.

Juhul kui rahulepe sõlmitakse, saab president Donald Trump väita, et on astunud esimese sammu täitmaks oma 2016. aasta valimislubadust USA väed Afganistanist välja tuua. Juhul kui see aga korda ei lähe, võivad tema demokraatidest vastased süüdistada presidenti naiivsuses ja USA sõdurite ja huvide ohvriks toomises poliitilisele punktivõidule.

Pentagon ei ole kommenteerinud, kas Ühendriigid on nõustunud Afganistanist välja tooma kõik sõdurid. Kaitseminister Mark Esper on öelnud, et kui vaherahu on edukas ja Afganistani rahukõnelused algavad, vähendab USA sõdurite arvu aja jooksul umbes 8600-le.

Ametnike sõnul jääks taandudes USA-le õigus jätkata Afganistanis terroritõrjeoperatsioone Islamiriigi ja al-Qaida vastu.

Talibani kõneisik Dohas, Suhail Shaheen säutsus aga, et Taliban ootab USA vägede täielikku lahkumist. «Tuginedes leppele USA-ga, lahkuvad Afganistanist kõik rahvusvahelised väed, lõppeb invasioon...»

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tervitas hiljutisi arenguid. USA-juhitud koalitsioonil on Afganistanis umbes 16 000 sõdurit, kes aitavad treenida riigi julgeolekujõude.

«See paneb proovile Talibani valmiduse ja suutlikkuse vähendada vägivalda ja panustada heas usus rahusse,» ütles Stoltenberg. «See võib sillutada tee läbirääkimisteni afgaanide vahel, kestva rahuni ja tagada, et sellest riigist ei saa enam kunagi pelgupaika terroristidele.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles