/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/02/22/12960901t1hea3b.jpg)
Saksamaa keskkonnaühendus BUND avaldas Presseportal.de vahendusel statistikale tugineva loo, milles nimetab Saksamaad, Eestit, Luksemburgi ja Iirimaad Euroopas enim plastprügi tootvateks riikideks.
Keskkonnaühendus: Saksamaa ja Eesti on ühed suuremad plastiraiskajad (2)
«Alles siis, kui me selle peale mõtleme, kui palju plasti meid iga päev ümbritseb, mõistame me selle plastikriisi ulatust, milles elame,» ütles BUNDi jäätmeekspert Rolf Buschmann. «Läbimõeldult tarbides saab aga meist igaüks midagi selle heaks teha, et olmeplasti vältida.»
«Kui tarbijad enda oste ette planeerivad, endale plastivaba ostunimekirja koostavad ning kauba taaskasutatavatesse kottidesse ja karpidesse pakivad, tekitame me ühekordselt kasutatavate kilekottide näol iga poeskäiguga vähem prügi. Kui me aga tarbijatena lisaks veel plasti pakendamata tooteid ostame ja eelistame neile paber- või papp-pakendeid või sootuks pakendamata lahendusi, vähendame me tarbetu plasti koguseid oluliselt,» selgitas Buschmann.
BUNDi hinnangul leidub üpris palju põhjuseid, miks aasta läbi plastipaastu pidada.
«Meie kaugem eesmärk on võimalikult paljude inimeste võimalikult plastivaba elu,» rääkis Buschmann. «Püsiv plastipaast on lõppude lõpuks hea nii meie tervise kui ka looduse ja keskkonna puutumatuse seisukohast.»
Statistika järgi jõuab Saksamaal ümbertöötlusse rohkem kunstmaterjale kui kusagil mujal Euroopas – üle 14 miljoni tonni plasti aastas – ja trend on seejuures tõusev. Paraku on Saksamaal ümbertöödeldavast plastist vaid 12 protsenti teise ringi materjal, ülejäänud 88 protsenti moodustab täiesti uus tehismaterjal.
Suur osa aastasest plastitoodangust ehk 6 miljonit tonni maandub Saksamaal enam-vähem kohe prügikastis. Aastal 1994 oli see näitaja veel vaevalt 3 miljoni tonni kandis. Saksamaa on seega Eesti, Luksemburgi ja Iirimaa kõrval üks Euroopa suuremaid plastprügi tootjaid.
Tekkivatest plastijäätmetest jõuab tagasi toorainetsüklisse 39 protsenti, ülejäänud osa põletatakse jäätmepõletusjaamades. See aga halvendab kliimabilanssi, sest ühe kilo kunstmaterjali põletamisest paiskub atmosfääri topeltkogus CO2. Eriti probleemne on aga see, et 35 protsenti plastprügist viiakse välismaale, kus seda sageli ülikehvades tingimustes ümber töödeldakse.
BUND toonitab, et igal aastal jõuab maailmamerre umbes 10 miljonit tonni prügi, millest kolmveerandi moodustavad kunstmaterjalid.
Saksamaa keskkonnaühendus BUND (Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland) seisab looduse ja keskkonna eest, et Maa jääks kõigile elanikele elamiskõlblikuks.