Venemaa ja Ukraina jätkavad tülitsemist gaasitransiidi pärast Euroopasse, süüdistades vastastikku teineteist selle nurjumises, mistõttu on kaks suurema gaasipuuduse käes vaevlevat euroliidu riiki alustanud missiooni Moskvasse ja Kiievisse, et tarned uuesti algaks.
Euroopa Liit nõuab gaasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso nimetas kriisi «vastuvõetamatuks» ja «uskumatuks» ning hoiatas, et Euroopa kompaniid võivad anda mõlema riigi energiahiiud kohtusse, kui gaasivood kiiresti ei taastu, vahendas
.
Venemaa pumpas eile ühest kompressorjaamast «katseks» teatud koguse maagaasi Ukraina süsteemi, kuid teatas paar tundi hiljem, et kuna naaberriik on oma torujuhtmed sulgenud, siis tarned kaugemale Euroopasse ei jõua.
Ukraina omakorda süüdistab, et Venemaalt saadetud mahud olid liiga väikesed ning valitud transiiditrass ebareaalne, sest sunniks riiki lõikama tarnetest ära osa oma sisetarbijaist tööstuspiirkondades. Seetõttu keelduti ka täna ligi saja miljoni kuupmeetri gaasi transportimisest Balkanile.
Naftogaz saatis hoopis Gazpromile kirja, milles palutakse juhtida gaas Sudža kompressorjaama asemel Pisarevka ja Valuiki jaamadesse. Seda aga venelased teha ei soovinud. Naftogazi juht Oleh Dubõna ütles, et muidu on tarned täna taas tehniliselt võimatu, vahendas UNIAN.
Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev, kelle sõnul on firma kaotanud aasta esimesel päeval alanud kriisi tõttu juba üle miljardi dollari, süüdistas konflikti jätkumises isegi Ameerika Ühendriike, mida Washington nimetas täiesti põhjendamatuks.
Samuti käib vaidlus selle üle, kes peaks andma transiidi läände toimetamiseks vajaliku nn tehnilise gaasi. Ukraina seisukohast peab selle andma tarnijariik, Venemaa aga väidab, et transiitriik peab ise lahendama kõik sellega seonduvad probleemid.
Barroso ei tahtnud täna otsustada, kummal poolel on tülis õigus. Ta ütles lihtsalt, et kui kokkuleppeid ei austata, siis tähendab see, et ei Venemaad ega Ukrainat saa enam pidada usaldusväärseks.
ELi riikidest raskeimasse seisu sattunud Bulgaaria ja Slovakkia peaministrid lendasid samal ajal Moskvasse ja Kiievisse, et tarned nädalapikkuse pausi järel lõpuks siiski taastataks. Slovakkia peaministri Robert Fico sõnul on tema riigil veel varusid vaid 11 päeva jagu.
«12 päeva pärast oleme me sunnitud rakendama meetmeid, mida pole varem ajaloos nähtud. Kas ma võiksin küsida, kui kaua see veel edasi kestab,» küsis Fico kurjalt oma Ukraina kolleegilt Julia Tõmošenkolt.
Tõmošenko kinnitas vastu, et tema riik saadab gaasi kohe Euroopasse edasi, kui see Venemaalt tulema hakkab, ent ei saa ise midagi teha. «Ukrainal endal pole ka piisavalt gaasi, Meil ei ole oma tarneid,» selgitas ta ametivennale.
Slovakkia peaminister suundus edasi Moskvasse kohtuma peaminister Vladimir Putiniga, kõrvuti Bulgaaria peaministri Sergei Staniševi ja Moldova peaministri Zinaida Greceanii'ga.