:format(webp)/nginx/o/2020/02/25/12970440t1hc7cd.jpg)
Kliimamuutuste kiirenemine on sundinud uuendama Svalbardis asuva seemnehoidla kogu, mis ületas ühe miljoni taimeliigi piiri.
Arktika viimasepäevaseif sai kokku miljoni liigi seemned
Globaalne seemneseif jõudis omamoodi verstapostini, kui selle sügavkülma sai paigutatud ühe miljoni taimeliigi seemned. Viimane täiendus on 60 000 seemnenäidist.
Praeguse uuenduse tingis 2017. aastal toimunud juhtum, kus seemnehoidla tunnelit tabas ujutus.
Norra Svalbardi arhipelaagis asuv maailma seemnehoidla avati 2008. aastal, et säilitada globaalse katastroofi puhul ohutus kohas taimede taastootmiseks vajalikke seemneid.
Ootamatult on globaalne soojenemine toonud kaasa aga seifi ümbritseva igikeltsa sulamise, mis viis sissepääsukoridori üleujutamiseni. Ametnike sõnul muutsid 20 miljonit eurot maksnud uuendused seifi nüüd täielikult veekindlaks.
/nginx/o/2020/02/25/12970441t1hf98a.jpg)
Seemnehoidlaid võivad ähvardada ka elektrikatkestused ja sõjategevus, nagu juhtus Süürias Aleppos asuva hoidlaga. Seetõttu ongi inimasustusest kaugel asuv Svalbardi hoidla kriitilise tähtsusega.
Kivi sise raiutud Svalbardi hoidlast leiab nüüd umbes 1 050 000 liigi seemnenäidiseid. See tähendab, et Arktika hoidlas asub ligi kaks viiendikku arvatavast maailma 2,4 miljonist taimeliigist.
«Saagi mitmekesisus on toidutootmise aluseks,» lausus teadlane Hannes Dempewolf, kes töötab ettevõttes Crop Trust, mis haldab seemnepanka. «Ja Svalbardi hoidla on hädavajalik tagavaraüksus kogu maailma seemnepankadele, valvates bioloogilist mitmekesisust, mis on sinna salvestatud.»
«Vee tungimine sissepääsutunnelisse ei olnud kindlasti ehituse ajal prognoositav,» lisas Dempewolf. «Keegi ei arvanud, et suved võiksid nii soojad olla.»
Svlalbardi seemnehoidla on rajatud mäeküljele, et see peaks vastu maaimamere taseme tõusule.