Maailma parimad pressifotod: domineerivad lein ja protestid

Sugulased mälestamas Etioopia lennuõnetuses hukkunuid 17. märtsil Addis Abeba Püha Kolmainu kirikus peetud missal. Foto: Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press
Copy

Täna kuulutati välja maailma pressifoto konkursi nominendid – aasta parima foto tiitlile kandideerivad jäädvustused Etioopia lennuõnnetusest, protestidest Alžeerias ja Sudaanis, sõjast Süürias, migrantide saatusest Euroopas ning relvaärist maailmas.

63. maailma pressifoto konkursile (World Press Photo Contest) laekus 73 996 fotot 125 riigi kokku 4282 fotograafilt.

Eri kategooriates nomineeritud tööde sekka jõudsid 44 piltniku tööd 24 riigist: Alžeeriast, Austraaliast, Valgevenest, Belgiast, Kanadast, Taanist, Etioopiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Iirimaalt, Itaaliast, Jaapanist, Leedust, Mehhikost, Poolast, Peruust, Venemaalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lõuna-Koreast, Hispaaniast, Türgist, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest.

Kõige olulisemle auhinnale, aasta pressifoto tiitlile kandideerib kuus tööd, mille puhul tõstis žürii esile piltnikke, kelle loomingulisus ja oskused aitasid jäädvustada ja anda edasi sündmusi ning probleeme, mis kätkesid möödunud aasta olulisemaid arenguid.

Lisaks aasta pressifotole selgitatakse välja aasta parim fotojutustus ning võitjad järgnevates alamkategooriates: tänapäeva probleemid, uudisfoto, sündmusfoto, pikaajalised projektid, loodus, keskkond, portree ja sport.

Võitjad selguvad 16. aprillil Amsterdamis toimuval auhinnatseremoonial.

AASTA PRESSIFOTO NOMINENDID

«Sugulane leinamas lennu ET 302 õnnetuse ohvrit»
Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

Varsti pärast Etioopia pealinnast õhku tõusmist alla kukkunud lennu ET 302 ühe ohvri sugulane meeleheites endale mulda näkku viskamas, kui mõistis, et lähedasest pole jäänud õnnetuse järel alles midagi maist.
Varsti pärast Etioopia pealinnast õhku tõusmist alla kukkunud lennu ET 302 ühe ohvri sugulane meeleheites endale mulda näkku viskamas, kui mõistis, et lähedasest pole jäänud õnnetuse järel alles midagi maist. Foto: Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

10. märtsil 2019 toimunud õnnetuses hukkus 149 lennuki pardal olnud reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget. Ethiopian Airlinesi lend oli teel Addis Abebast Keenia pealinna Nairobisse ning õnnetuse järel jäeti maapinnale kõik Boeing 737 MAX 8 tüüpi õhusõidukid.

«Kokkupõrge politseiga valitsusvastasel meeleavaldusel»
Farouk Batiche, Alžeeria, Deutsche Presse-Agentur

Alžeeria tudengid võitlemas politseiga valitsusvastasel protestil.
Alžeeria tudengid võitlemas politseiga valitsusvastasel protestil. Foto: Farouk Batiche, Alžeeria, Deutsche Presse-Agentur

Ulatuslikud meeleavaldused lahvatasid Alžeerias 16. veebruaril 2019, kuus päeva pärast seda, kui põdur ja eakas Abdelaziz Bouteflika teatas, et kavatseb kandideerid viiendaks ametiajaks presidendiks – tolleks hetkeks polnud riigipea juba pikka aega avalikkuse ette ilmunud ning inimestel polnud aimugi, kas ta üldse on teovõimeline.

Lahvatanud protestid olid ennenägematud alates verisest kodusõjast Alžeerias ning viisid Bouteflika tagasiastumiseni mullu aprilli alguses.

«Selge hääl»
Yasuyoshi Chiba, Jaapan, Agence France-Presse

Sudaani presidendi Omar al-Bashiri vastasel meeleavaldusel Hartumi tänaval 19. juunil 2019 seisis üks noormees, kes luges mobiiltelefonide valguses ette revolutsioonist rääkivat luuletust.
Sudaani presidendi Omar al-Bashiri vastasel meeleavaldusel Hartumi tänaval 19. juunil 2019 seisis üks noormees, kes luges mobiiltelefonide valguses ette revolutsioonist rääkivat luuletust. Foto: Yasuyoshi Chiba, Jaapan, Agence France-Presse

Protestilaine Sudaanis 30 aastat võimul olnud president Omar al-Bashiri vastu lahvatas 2018. aasta lõpus ning järgneva kaheksa kuu kestel tulid inimesed järjepanu tänavale, et nõuda demokraatiat.

Al-Bashiri kukutamine 11. aprillil andis esialgu võimu sõjaväele, kuid järgnenud kuude jooksul sai ametisse tsiviilisikust peaminister ning peamiselt tsiviilisikutest koosnev valitsus.

«Ärkamine»
Tomek Kaczor, Poola, Gazeta Wyborcza

Noor katatoonilise sündroomi käes kannatanud migrant taastumas seisundist, mis muutis ta ümbritseva maailma suhtes apaatseks.
Noor katatoonilise sündroomi käes kannatanud migrant taastumas seisundist, mis muutis ta ümbritseva maailma suhtes apaatseks. Foto: Tomek Kaczor, Poola, Gazeta Wyborcza

Alistumise sündroom muudab patisendid passiivseks, liikumatuks, tummaks, võtab neilt võime süüa ja juua ning nad pole võimelised enam vastama füüsilistele stiimulitele. See tabab psühholoogiliselt traumeeritud lapsi pika ja vaevarikka asüüliprotsessi käigus ning tundub olevat eriti levinud roma, jeziidi ning Balkanilt pärit laste seas.

Esimest korda märgati seda 1990. aastatel Rootsis, kuid hiljem on seda tuvastatud mujalgi.

Laste tervis paraneb ja taastub vähehaaval, kui neid ümbritsevad olud paranevad. Pildil olev Armeeniast pärit tüdruk langes alistumise sündroomi küüsi, kui ta pere taotles Rootsis asüüli, aga taastus kaheksa kuud hiljem, kui nad olid saadetud välja Poolasse.

Nominentide sekka jõudnud portree avaldas fotožüriile eriti muljet neiu läbitungiva pilgu tõttu.

«Vigastatud kurdi võitleja võtmas haiglas külalist vastu»
Ivor Prickett, Iirimaa, The New York Times

Nooruke Süüria Demokraatlike Jõudude kurdist võitleja sai ränki põletushaavu lahingus Türgi vägedega Süüria-Türgi piiril. Paar päeva hiljem külastas teda haiglas esimest korda tüdruksõber.
Nooruke Süüria Demokraatlike Jõudude kurdist võitleja sai ränki põletushaavu lahingus Türgi vägedega Süüria-Türgi piiril. Paar päeva hiljem külastas teda haiglas esimest korda tüdruksõber. Foto: Ivor Prickett, Iirimaa, The New York Times

18-aastane Süüria Demokraatlike Jõudude kurdist võitleja Ahmed Ibrahim sai ränki põletushaavu lahingus Türgi vägedega Süüria-Türgi piiril. Paar päeva hiljem, 20. oktoobril 2019 külastas teda Al-Hasakah' haiglas esimest korda tüdruksõber, kes esialgu ei julgenud palatisse astuda noormehe hirmuäratavate vigastuste tõttu. Lõpuks suutis õde siiski neiu palatisse meelitada ning noored hoidsid hetkeks käest ja ajasid pisut juttu.

«Ei midagi isiklikku – sõja tagatuba»
Nikita Terjošin, Venemaa

Ärimees lukustamas kappi granaadiheitjaid pärast päeva messil.
Ärimees lukustamas kappi granaadiheitjaid pärast päeva messil. Foto: Nikita Terjošin, Venemaa

Ärimees lukustamas kappi tankitõrje granaadiheitjaid pärast päeva rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil IDEX Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides mullu 18. veebruaril.

IDEX on Lähis-Ida suurim kaitsetööstuse mess ning üks suuremaid relvaärimeeste kokkusaamisi maailmas. Ametlikult ei avalikustata, kui palju osalejaid messil on, kuid Araabia Ühendemiraatide meedia andmeil koguneb Abu Dhabisse 1200 kaitseeksperti üle maailma, oma toodangut tutvustab 1300 eksponenti ning messilt käib läbi üle 105 000 külalise.

AASTA FOTOLOO NOMINENDID

«Hongkongi rahutused»
Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

Plakatiga meeleavaldaja kaubanduskeskuses Shatini piirkonnas Hongkongis 11. septembril 2019.
Plakatiga meeleavaldaja kaubanduskeskuses Shatini piirkonnas Hongkongis 11. septembril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

Protestid lahvatasid Hongkongis mullu märtsis vastusena valitsuse kavale lubada kurjategijate väljaandmine Mandri-Hiinale. Järgnevatel nädalatel valitsusvastased meeleavaldused vaid laienesid ning demokraatiameelsed rühmitused ühendasid oma jõud – eriti suur roll oli protestides tudengitel.

Inimketis osalenud kooliõpilased ületamas teed pärast meeleavaldust Hongkongis 12. septembril 2019.
Inimketis osalenud kooliõpilased ületamas teed pärast meeleavaldust Hongkongis 12. septembril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

Kokkupõrked protestijate ja politsei vahel muutusid iga nädalaga vägivaldsemaks. Meelevaldusel 1. oktoobril 2019 – päeval, mil tähistati Hiina Rahvavabariigi 70. aastapäeva – kasutas politsei protestijate vastu esimest korda tulirelvi.

Märulipolitsei tormamas Nathani tee suunas Hongkongis 1. detsembril 2019.
Märulipolitsei tormamas Nathani tee suunas Hongkongis 1. detsembril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

Kuigi Hongkongi võimud võtsid väljaandmisseaduse tagasi, protestid ei vaibunud ning inimesed hakkasid nõudma üldist hääleõigust ja vahistatud meeleavaldajate vabastamist.

Hongkongi meeleavaldaja märulipolitseinike keskel 1. oktoobril 2019.
Hongkongi meeleavaldaja märulipolitseinike keskel 1. oktoobril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

«Ethiopian Airlinesi lennu 303 õnnetuspaik»
Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

Sugulased mälestamas Etioopia lennuõnnetuses hukkunuid 17. märtsil Addis Abeba Püha Kolmainu kirikus peetud missal.
Sugulased mälestamas Etioopia lennuõnnetuses hukkunuid 17. märtsil Addis Abeba Püha Kolmainu kirikus peetud missal. Foto: Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

10. märtsil 2019 kadus Ethiopian Airlinesi lend ET 302 radaritelt kuus minutit pärast õhkutõusmist Addis Abeba lennujaamast ning kukkus alla põllul. Surma said kõik 157 lennuki Boeing 737 MAX pardal olnud inimest. Lennuk kukkus alla sedavõrd suure hooga, et selle mootorid mattusid kümne meetri sügavusse kraatrisse ning inimeste säilmeid oli peaaegu võimatu tuvastada.

Kaheksa kuud hiljem 14. novembril kaeti õnnetuspaik kinni ning tuvastamata ohvrite säilmed maeti ühesugustes kirstudes maha.

Möödakäijad vaatamas lennuki rususid Bishoftus natuke Etioopia pealinnast Addis Abebast väljas.
Möödakäijad vaatamas lennuki rususid Bishoftus natuke Etioopia pealinnast Addis Abebast väljas. Foto: Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

Ethiopian Airlinesi lennukiga juhtunud õnnetusel oli rohkelt ühiseid jooni 2018. oktoobris pärast Jakartast õhku tõusmist alla kukkunud Lion Airi lennuki õnnetusega – seegi õhusõiduk oli Boeing 737 MAX. Kogu maailmas otsustati keelata seda tüüpi lennukitega lendamine, sest esialgsed andmed näitasid, et mõlemal puhul olid piloodid võimetud takistama lennukit nina ees maapinna suunas kihutamast.

Ohvrite sugulased Ethiopian Airlinesi õnnetuspaigal.
Ohvrite sugulased Ethiopian Airlinesi õnnetuspaigal. Foto: Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

«Kho: revolutsiooni sünnilugu»
Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Noormees trompetiga Bab el-Ouedis Alžiiris.
Noormees trompetiga Bab el-Ouedis Alžiiris. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Noored moodustavad Alžeeria rahvastikust enam kui poole ning UNESCO andmeil on 72 protsenti alla 30-aastastest alžeerlastest töötud. Kõigi Alžeeria ajaloo kesksete sündmuste käivitajaks on olnud vihased noored.

Jalgpallifännid laulmas matši ajal 2015. aasta detsembris.
Jalgpallifännid laulmas matši ajal 2015. aasta detsembris. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Suur tööpuudus frustreerib inimesi ning paljud noored ei tunne riigi ega selle institutsioonidega mingit seost. Alžiiri töölislinnaosades, näiteks Bab el-Ouedis, otsivad igavalevad noored pelgupaika diki’des – nn vabaduse mullides, kus nad saavad olla peidus ühiskonna ja selle konservatiivsete vääruste eest.

Eakas mees istumas trepil Bab el Ouedis Alžiiris.
Eakas mees istumas trepil Bab el Ouedis Alžiiris. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa

2019. aasta veebruaris kees siiski rahulolematus lõpuks avalikult üle ning töölisklassi noored valgusid tänavatele avaldama protesti pikaajalise presidendi Abdelaziz Bouteflika vastu.

Noorpaar astumas vastu Alžeeria konservatiivsetele tavadele ja suudlemas avalikult Alžiiri rannal.
Noorpaar astumas vastu Alžeeria konservatiivsetele tavadele ja suudlemas avalikult Alžiiri rannal. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Kho, mis Põhja-Aafrika araabia keele slängis tähendab venda, kirjeldab revolutsiooni sünnilugu. See on lugu noorte sügavast rahulolematusest, kes oma julgusega astuda režiimi vastu kannustasid ka ülejäänud rahvast, kutsudes ellu Alžeeria viimaste aastakümnete suurima rahvaliikumise.

Märksõnad

Tagasi üles