Surkov: Ukrainat ei ole esialgu olemas, Venemaa peab selle looma

Vladislav Surkov (vasakul) koos Vladimir Putiniga. Foto: Reuters / Scanpix

Vene presidendi Vladimir Putini vastselt ametist lahkunud nõuniku Vladislav Surkovi sõnul ei ole Ukrainat esialgu olemas ja Venemaa saab sellega suhted luua vaid «vendlusele sundimise» kaudu.

«Jõuga vennalike suhete pealesundimine on ainus viis, mis on end Ukraina suunal ajalooliselt tõestanud. Ma ei arva, et leiutataks mõni muu,» ütles Surkov usutluses päevapoliitika keskuse direktorile Aleksei Tšesnakovile, mis ilmus täna portaalis Aktualnõje Kommentarii.

Surkovi (sünninimega Aslambek Dudajev) arvates ei ole Ukraina riikluse tulevane vormimine Venemaa osaluseta võimalik. 

«Kui kummaline see ka poleks, olen ma Ukraina suhtes optimist. See tähendab, et minu arvates ei ole Ukrainat esialgu olemas. Kuid ajaga saab ta ikkagi olema (...) Kuid milline see Ukraina saab olema ja millistes piirides ja võib-olla mitu Ukrainat saab olema, on otsustamata küsimus. Ja nende küsimuste lahendamisel tuleb Venemaal nii või teisiti osaleda,» ütles ta.

Seejuures arvas Surkov, et Normandia neliku riigijuhid ei kahtle Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõi seaduslikkuses.

«Pariisis kohtlesid kõik teda (Zelenskõid) presidendina... Tal on erakordselt kerge mõtlemine,» ütles Surkov, tsiteerides üht Gogoli tegelast (Hlestakov näidendis «Revident» iseenda kohta).

Surkov avaldas ühtlasi arvamust, et Donbass Ukraina koosseisu enam ei naase.

«Mul ei ole piisavalt tugevat kujutlusvõimet, et taolist asja silme ette manada. Donbass ei vääri taolist alandust. Ukraina ei vääri sellist au,» ütles Surkov.

Seejuures peab endine presidendiabi Donbassi sissivabariikide omakaitse pingutusi põhjendatuteks. 

«Donbass on minu jaoks mitte mis, vaid kes. Eelkõige inimesed. Suurepärased inimesed. Zahhartšenko, Hodakovski, Borodai, Pintšuk, Bolotov, Bezler, Tolstõhh... Paljud teised. Vabandan, et ei jõua kõiki nimetada. Ja et mul ei ole õigust kõiki nimetada. Ja et nimetasin surnuid samas reas elavatega Nad on tõelised sõdalased,» lausus Surkov, lisades, et neid ei maksa muidugi idealiseerida.

«Sõda tõmbab ligi igasuguseid inimesi. Sõda on hägune asi, tülgastav. Kuid vajalik. Nad võtsid ette selle raske töö. Ja said hakkama,» ütles Surkov.

«Donbassis ei ole ju ka tsiviilelu meelakkumine, kõik selle elanikud on läbinud rasked katsumused. Ja praegu ei ole seal kerge. Nad kõik on kangelased. Nii nagu on kangelaslinnad, on seal kangelasrahvas,» lisas endine presidendiabi.

Läinud nädalal ameti maha pannud Surkov oli Kremli peaideoloog ja Ukraina-poliitika juht, keda on peetud aastaid Venemaa mõjuvõimsaimaks isikuks.

55-aastast Surkovi peetakse Venemaa poliitilise süsteemi kirjeldamiseks kasutatud termini «suveräänne demokraatia» vermijaks. Putinit nimetas ta kord Venemaale jumalast saadetud juhiks.

Viimastel aastatel kujundas ja suunas ta Kremli Ukraina-poliitikat ning kultiveeris sidemeid Ida-Ukraina Donetski ja Luganski separatistidega.

Kremli saabus ta esimese Vene presidendi Boriss Jeltsini viimasel ametiajal 1999. aastal. Arvatakse, et sestpeale on just tema töötanud välja Putini 20 võimuaastat kandnud ideoloogia.

Möödunud aastal avaldatud artiklis ütleb Surkov, et «putinism» on tulevikuideoloogia, mis elab oma loojast kauem.

«Putini suur poliitikamasin alles kogub hoogu ning valmistub pikaks, raskeks ja huvitavaks tööks,» kirjutas ta Nezavissimaja Gazetas.

Aastatel 1999-2011 Vene presidendi administratsiooni asejuhina töötades aitas Surkov muuta riigiduuma kummitempliks, suukorvistada meedia ja neutraliseerida opositsiooni.

Salastrateeg ohjas erakondi riigiduumas ja juhtis valimiskampaaniaid, mis andsid ikka ja jälle võidu Putinile.

Ukrainas ja Gruusias läänemeelsed võimule toonud värviliste revolutsioonide ohu vältimiseks lõi ta Kremli-meelsed noorteorganisatsioonid, mis kimbutasid Lääne diplomaate ja opositsiooni, muu hulgas kurikuulsa Naši.