ELis tõusis asüülitaotluste arv esimest korda pärast 2015. aastat

Mitteametlik põgenikelaager Samose saarel.

FOTO: AFP / Scanpix

Euroopa Liidus tõusis mullu asüülitaotluste arv, näitavad täna avaldatud ametlikud andmed.

Eriti järsult on kasvanud poliitilise- ja majanduskriisi eest Venezuelast põgenenute hulk.

Euroopa Aüülitoetuse Büroo (EASO) andmetel esitati 2019. aastal üle 714 000 taotluse. 2018. aastaga võrreldes oli taotlusi 13 protsendi võrra rohkem ja nende arv kasvas esimest korda pärast 2015. aastat.

EASO sõnul tuli kasv nende riikide arvel, kelle kodanikud pääsevad ELi viisata, mitte niivõrd üle Vahemere saabuvate paadipõgenike tõttu nagu 2015.–2016. aasta rändekriisi ajal.

Esikolmiku moodustasid Süüria 72 000, Afganistan 60 000 ja Venezuela 45 000 taotlusega.

«Suurem osa juurdekasvust tuleneb suurest taotluste hulgast, mille esitasid inimesed, kellele ei kehti Schengeni alale sisenedes viisanõue,» ütles EASO ja lisas, et see seletab, miks taotluste arv tõusis, aga illegaalsete sisenemiste arv langes.

Venezuelast tulijaid on üle kahe korra rohkem kui 2018. aasta 22 000.

Venezuela taotlejatest sai asüüli vaid viis protsenti, ütles EASO, samas kui süürlaste, jeemenlaste ja eritrealaste hulgas oli see protsent 80.

Kokkuvõttes anti 2019. aastal asüüli kolmandikule taotlenuist.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles