/nginx/o/2011/12/26/889564t1h1cbe.jpg)
Prantsusmaa senat annab veel sel kuul hinnangu seaduseelnõule, mis võimaldab Osmani impeeriumis toimunud Armeenia genotsiidi eitajat karistada.
Prantsuse senat kaalub Armeenia genotsiidi eitajate karistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgit ärritanud seaduseelnõu, mis võimaldab türklaste korraldatud Armeenia genotsiidi eitajat karistada Prantsusmaal ühe-aastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga, on juba heaks kiitnud parlamendi alamkoda.
Millal parlamendi ülekoda sellele oma hinnangu annab pole veel selge, kuid BBC teatel toimub hääletus veel jaanuaris. Seaduseelnõu jõustumiseks peab selle lisaks senaatoritele heaks kiitma ka president Nicolas Sarkozy.
Sarnane eelnõu on olnud Prantsuse parlamendis arutlusel ka varem. 2006. aastal pälvis see küll esindajatekoja heakskiidu, kuid aasta hiljem hääletas senat selle vastu. 2001. aastal tunnistas Prantsusmaa armeenlaste vastu suunatud vägivalla aga genotsiidiiks.
Esindajatekoja 22. detsembri otsusele reageerisid Türgi võimud aga vihaselt ning Ankara otsustas peatada sõjalise ja poliitilise koostöö Prantsusmaaga. Ka kutsus Türgi tagasi riigi suursaadiku Pariisis ning ähvardas täiendavate meetmetega.
Hoolimata Türgi võimude meelepahast ja Prantsuse välisministri Alain Juppé hoiatustest, et tegemist on kasutu ja kahjuliku eelnõuga, millel on tõsised tagajärjed suhetes Türgiga, minnakse hääletusprotsessiga siiski edasi.
Türgi eitab genotsiidi, väites, et 1915.-1916. aastal Väike-Aasiast tapetud armeenlased olid sõjakaose ohvrid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.