:format(webp)/nginx/o/2020/03/02/12982887t1h2260.jpg)
Homme saab selgemaks, kes USA demokraatidest läheb novembris peetavatel presidendivalimistel vastamisi ametisoleva presidendi Donald Trumpiga – ennustustes on suurim edulootus Bernie Sandersil, kuid Lõuna-Carolinas saavutatud võidust tiivustatuna loodab oma positsiooni parandada ka Joe Biden. Musta hobusena siseneb võistlusse Michael Bloomberg.
Neli Ameerika Ühendriikide 50 osariigist on juba demokraatide eelvalimistel oma seisukoha välja öelnud. Eelvalimiste olulisim päev on aga 3. märts ehk niinimetatud superteisipäev, mil lähevad valima kümned miljonid ameeriklased.
See võib kujuneda pöördepunktiks, kus favoriit Bernie Sanders saab ületamatu edumaa, kuid teisalt võib seal tagasituleku teha endine asepresident Joe Biden.
Elizabeth Warren ja Amy Klobuchar seisavad ülehomme hommikul tõenäoliselt silmitsi valikuga, kas presidendiks pürgimisest loobuda või kõigest hoolimata jätkata. Laupäeval peetud Lõuna-Carolina eelvalimiste järel loobusid juba konkureerimast Pete Buttigieg ja Tom Steyer.
Kui Bernie Sanders peaks ülekaalukalt võitma nii Californias kui ka Texases, on tema konkurentidel vähe lootust talle järele jõuda.
Homme selgub ka, kui palju edulootust on miljardär Michael Bloombergil, kes superteisipäeval lõpuks kandidaatide riviga liitub.
Valimistel osalevad homme osariigid alates hõredalt asustatud Maine'ist kuni Californiani, mis on 40 miljoni elanikuga USA suurima rahvaarvuga osariik. Hääle annab ka 29 miljoni elanikuga Texas.
Lisaks neile osalevad superteisipäeval veel Virginia, Põhja-Carolina, Alabama, Colorado, Arkansas, Massachusetts, Minnesota, Oklahoma, Tennessee, Utah ja Vermont.
Et osaleb 14 osariiki, aga ka Ameerika Samoa ja välismaal elavad demokraadid, peegeldab tulemus superteisipäeval kandidaatide võimekust tõmmata ligi hääli paljudest eri regioonidest ja eri päritolu inimestelt.
Häälte kokkulugemine võib võtta terve öö.
Homme selgub kolmandik delegaatidest, kes demokraatide presidendikandidaadi ametlikult valima peavad, mis teeb sellest ühe olulisima päeva USA valimiskalendris.
Partei nominatsiooni võitmiseks on kandidaadil vaja delegaatide absoluutset enamust ehk 1991 häält. Delegaate jagatakse proportsionaalselt vastavalt iga osariigi eelvalimiste tulemustele.
Seni on jagatud 155 delegaati ja homme läheb loosi 1357.
Käremeelne vasakpoolne Sanders juhib arvamusküsitlusi Californias CNNi andmeil 35-protsendise toetusega, samas kui teised kandidaadid on üsna võrdses seisus: Warreni toetus demokraatide seas on 14 protsenti, Bidenil 13 protsenti ja Bloombergil 12 protsenti.
/nginx/o/2020/03/02/12982891t1haa6b.jpg)
Texases on samuti Sandersil suur ülekaal – teda toetab seal 29 protsenti demokraatidest, Bidenit 20 protsenti, Bloombergi 18 protsenti ning Warrenit 15 protsenti.
Kui Sanders peaks ülekaalukalt võitma nii Californias kui ka Texases, on tema konkurentidel vähe lootust talle järele jõuda. Isegi kui Sanders ei kogu jälitajate jaoks püüdmatul hulgal delegaate, loob võit fooni, kus teistes osariikides veel ees ootavatel valimistel saadab teda eduõhkkond, mis innustab seni teisi kandidaate eelistanud demokraate Sandersit toetama.
Bideni kahjuks räägib see, et superteisipäeva osariikides pole tal tugevat kampaaniameeskonda, mistõttu on endine asepresident sisuliselt keskendunud mitte võidu püüdmisele, vaid Sandersile kaotuse vähendamisele.
Kandidaadid peavad delegaatide võitmiseks ületama 15-protsendise häältekünnise. See on seni probleeme valmistanud Bidenile ja Klobucharile, kes jagavad mõõdukamate valijate hääli.
Miljardärist New Yorgi eksmeer Michael Bloomberg ei osalenud neljal esimesel hääletusel, kuid on kulutanud 500 miljonit dollarit reklaamiks enne valimisdebüüti superteisipäeval. Saab näha, kas tema ebatavaline gambiit ka vilja kannab.
/nginx/o/2020/03/02/12982907t1h0f25.jpg)
Tema debüüt kandidaatide debatil veebruari keskpaigas läks haletsusväärselt ja ka teine esinemine eelmisel teisipäeval polnud veenev, mistõttu on tema populaarsus arvamusküsitlustes langenud. Samas püsib ta siiski kolmandal kohal Sandersi ja Bideni järel.
Partei menukaim kandidaat nimetatakse presidendikandidaadiks Demokraatide Rahvuskonvendil 13.–16. juulil.
Kuna Sandersi peamised rivaalid ei ole enne superteisipäeva kandideerimisest loobunud, on aina tõenäolisem, et partei nominatsiooni üle algab terav võitlus.
Sanders leiab, et presidendikandidaadiks tuleks nimetada suurima delegaatide arvuga kandidaat, sõltumata sellest, kas tal on delegaatide absoluutne enamus.
Tema rivaalid pole sellega aga nõus ja nõuavad, et kui keegi enamust ei võida, oleks kandidaatidele määratud delegaatidel vabadus valida parteikongressil teisel hääletusel mõne muu kandidaadi poolt.
Teisel hääletusel on valimisõigus ka 771 nn superdelegaadil, kes on partei komitee ametnikud ja liidrid. Et superdelegaadid on partei võimuladviku liikmed, võib nende osalemine tulemust Sandersi kahjuks kallutada.