Brüssel ja London alustasid Brexiti-järgseid kaubanduskõnelusi

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier (paremal) ja Briti peaministri Euroopa-asjade nõunik David Frost (vasakul) alustasid maratonkõnelusi eesmärgiga jõuda Brexiti-järgse kaubandusleppeni. Foto: AFP / Scanpix

Briti kaubandusläbirääkijad alustasid täna maratonkõnelusi Brüsselis, mille eesmärk on jõuda Euroopa Liiduga Brexiti-järgse kaubandusleppeni.

Kõnelusi juhivad EL-i pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Briti ametivend David Frost. Kõnelused algasid veidi enam kui kuu pärast Brexitit ja need peaks jõudma lõpuni sel aastal, ehkki seda ajakava peetakse piisavaks ainult väga piiratud lepingu jaoks.

Tähtajaks on 31. detsember, mil lõppeb Brexiti üleminekuperiood, mille vältel jätkub kaubandus EL-i ja ÜK vahel vanaviisi.

Briti peaminister Boris Johnson on välistanud üleminekuperioodi pikendamise, kuigi tal on võimalus seda teha. Juunis otsustatakse, kas kõnelustel on tehtud piisavalt edusamme nende jätkamiseks.

Läbirääkimisi varjutab vastastikune usaldamatus ja süüdistused, et teine pool on taandunud mullu sõlmitud mittesiduvas deklaratsioonis ette nähtud eesmärkidest.

Läinud nädalal avaldati läbirääkimismandaadid, kus Brüssel rõhutas vajadust tagada vabakaubanduse jätkumiseks niinimetatud võrdne mänguväli ja EL-i reeglite järgimine. London lükkas EL-i reeglite järgimise jätkamise kategooriliselt tagasi.

Eksperdid hoiatavad, et ilma suurte järeleandmisteta ei ole lepe tõenäoline.

European Policy Centre'i juht Fabian Zuleeg ütles, et ta on pessimistlik, kuna ÜK tahab Euroopa Liidu reeglitest kindlalt lahti öelda.

«On väga keeruline näha, kuidas neil see korda läheks,» ütles ta. «Kui Briti valitsus jääb oma liini juurde, ei saa lepet tulla.»

Barnier hoiatas Ühendkuningriiki, et kui see taandub lahkumisleppes antud lubadustest, ei ole kõnelustel tulevikku.

Brexiti lepe nägi ette tollikontrolli Põhja-Iirimaale suunduvatele Briti kaupadele, kuid Johnson on nüüd öelnud, et see pole vajalik.

Kõige tõenäolisema tulemusena nähakse piiratud kaubanduslepet, mille järgi taastuks tollikontroll La Manche'i väina vahelisel kaubandusel.

Leppele võib saatuslikuks saada kalandus, mis on majanduslikult võrdlemisi vähetähtis küsimus, kuid millele on suur sümboolne tähendus Suurbritannia ja liikmesriikide nagu Prantsusmaa ja Hispaania jaoks.

Barnier on rõhutanud, et kalandus on kogu lepinguga vääramatult seotud. EL nõuab oma kalalaevadele ligipääsu Briti vetele. Vastutasuks saaks Briti kalurid oma saaki EL-i turul müüa.

Juhul kui lepinguni ei jõuta, võib Ühendkuningriik kaotada ÜRO hinnangul aastas 29 miljardi euro jagu eksporditulu. Euroopa Liitu läheb pea pool Briti koguekspordist.

Johnson ja tema valitsus näivad olevat valmis kahjuks, mida leppeta lahkumine ettevõtetele tooks.

«Mis on selle valitsuse juures huvitav ja teeb selle hindamise keeruliseks, on see, et Johnson pole pealtnäha nõus ettevõtete muresid kuulda võtma,» ütles mõttekoja The UK in a Changing Europe vanemteadur Jill Rutter.

Euroopa Liidu ametnik ütles AFP-le anonüümsuse tingimusel, et Brüsselil ei ole varuplaani.

«On ainult plaan A, plaan B-d pole, sest plaan B on läbirääkimiste pikendamine ja me teame, et britid ei taha seda,» ütles ta.