VIDEO ⟩ Briti häkker avaldas salvestised petukõnekeskuses toimuvast

Naine arvutiga. Foto: ISSOUF SANOGO / AFP / SCANPIX

Nime Jim Browning taha varjuv Suurbritannia häkker on asunud paljastama petturitele kuuluvaid kõnekeskusi, mis tegutsevad üle maailma ja tüssavad inimestelt miljoneid välja. Browning tõi avalikkuse ette ühe Indias tegutseva pettustega tegeleva kõnekeskuse valvekaamera ja telefonivestluste salvestised.

Browning otsustas asuda petturitega võitlusse teadmises, et ka tema enda tegevus on ebaseaduslik. Ta andis kogutud salvestised üle BBC saatele «Panorama». Materjal toob ilmsiks petturärimehele Amit Chauhanile kuuluva kõnekeskuse siseelu.

Turvakaamera salvestistelt on näha, kuidas Chauhan selgitab töötajatele, et nende ainus edukuse mõõdik on tulu. «Meil pole kuraditki klientidest,» teatab ta.

Browning häkkis Delhis tegutsevasse kõnekeskusesse 2019. aasta mais.

Inimesi meelitatakse sinna helistama kuvarile ilmuva valeteatega, et nende arvutit on tabanud viirus, mistõttu tuleb võtta ühendust Microsofti kõnekeskusega. Viiruse kõrvaldamise eest küsitakse ühes Browningi pealtkuulatud kõnes näiteks 1295 naela.

Kõnekeskuse töötajad esitlevad end inglisepäraste nimedega ning väidavad end asuvat Californias, rääkides mures inimestega näiteks ilmast ja rannas käimisest.

Kokku laadis Browning alla 70 000 kõne salvestise ning mitme kuu kestel, mil ta kõnekeskuses toimuvat jälgis, helistas ta sinna ka ise, ajades töötajaid kimbatusse, küsides näiteks restoranisoovitusi San Joses. Kui ta aga kõnele vastajat pettuses süüdistas, katkestas kõnekeskuse töötaja vestluse.

Dokumendid kinnitavad, et petturlusäri toob seda korraldavale Chauhanile suurt tulu: näiteks ainuüksi mullu veebruaris teenis ta üle 250 000 USA dollari, märtsis ligi 395 000 ning aprillis juba ligi 473 000 dollarit.

Kui BBC Aasia üksus talle helistas, väitis Chauhan, et mingeid pettusi ei toimu. Kui aga ajakirjanik päris, kas tema töökohaks on Delhi veerel Gurugramis asuv Sonit Toweri kontorihoone, katkestas Chauhan kõne.

India politsei kinnitab, et võitleb organiseeritud petukõneäriga, kuid tegu on keerulise kuritegevuseliigiga, sest tihti pole võimalik tuvastada ei ohvrit ega süüdistatavat. «Väga raske on seostada süüdistatavat ohvriga,» selgitas Delhi politseiohvitser Sameer Sharma. «Keeruline on isegi teada saada, kes on süüdistatav.»

Raskusi valmistab ka tõendite kogumine, sest ohvrid asuvad üldjuhul välismaal.