Arvestatav hulk inimesi peab naiste peksmist õigustatuks

Protest naistevastase vägivalla vastu Mehhikos. Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Värske uuringu kohaselt suhtub kogu maailmas ligi 90 protsenti inimestest naistesse eelarvamusega. Pooled usuvad, et mehed on naistest paremad liidrid ja ligi 30 protsenti arvab, et abielumeestel on õigus oma naise vastu vägivalda kasutada.

Naised kogu maailmas kannatavad endiselt levinud sooliste eelarvamuste tõttu, selgub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi (UNDP) värskelt avaldatud raportist. Selle kohaselt pole maailmas mitte ühtegi riiki, kus oleks saavutatud sooline võrdsus.

Naised seisavad endiselt silmitsi arusaamaga, et nemad peaksid olema hoolitsejad ja kodukolde hoidjad, samal ajal kui meestelt eeldatakse leiva lauale toomist. Kahe kolmandiku naiste puhul, kes on töötamisest loobunud, nähakse põhjusena abikaasa survet. Töötavatel naistel on sageli raskem leida partnerit, kes sooviks nendega abielluda.

«Naised ja tüdrukud paljudes riikides ei saa endiselt kasutada oma täit potentsiaali,» kirjutati raportis, mille kohaselt on 91 protsendil meestest ja 86 protsendil naistest vähemalt üks eelarvamus naiste suhtes. Seejuures tõdesid raporti koostajad, et  võrreldes varasemate aastatega pole olukord mitte paranenud, vaid muutunud halvemaks, sest eelarvamustega inimestega hulk on kasvanud.

UNDP esindaja Pedro Conceição sõnul on aastatega on maailmas tehtud märkimisväärseid arenguid selles suunas, et tagada naistele võrdne juurdepääs haridusele ja tervishoiuteenustele, ent sooline lõhe püsib valdkondades, kus soolise võrdõiguslikkuse saavutamine tähendaks võimusuhete muutumist.

UNDP analüüsis leiti, et kuigi aastakümneid on nähtud vaeva soolise lõhe kaotamise nimel, tunneb ligi pool maailma rahvastikust endiselt, et mehed on paremad poliitilised liidrid. Rohkem kui 40 protsenti inimestest leiab, et mehed on paremad ärijuhid ja neil on töökohtade nappuse puhul rohkem õigust töökohale kui naistel. 

Ligi 30 protsenti inimestest arvab, et on õigustatud, kui mees lööb oma abikaasat.

«Mida suurem võim ja vastutus, seda suuremaks muutub sooline lõhe,» kirjutati raportis ja lisati, et eriti suur on see riigipeade ja valitsusjuhtide puhul. 2019. aastal oli vaid viis protsenti valitsusjuhtidest naissoost. Kõikidest maailma parlamendisaadikutest on vaid 24 protsenti naised.

Välja toodi seegi, et naisministritele usaldatakse valdavalt keskkonna-, haridus- või sotsiaalministri portfell. Harvem usaldatakse naistele transpordi-, majandus- või rahandusministri ametikoht.

Üksnes 5,8 protsenti maailma 500 suurimate ettevõtete juhtidest on naised, kokku on tööandajate seas naisi 21 protsenti. Maailma miljardäride hulgas moodustavad naised 12 protsenti. 

Kuigi naised moodustavad kogu maailmas 43 protsenti põllumajandustöölistest, on põllumajandusmaa omanike seas naisi vaid 18 protsenti. 

Erinevused paistavad silma koduses elus ja koolisüsteemis. Raportis tuuakse välja, et mõnel juhul saavad naised ja tüdrukud kodus süüa alles pärast mehi ja see võib tuua kaasa nende alatoitumuse. Koolisüsteemi vaadates näeb, et tüdrukud õpivad harvemini matemaatikat, inseneriteadust ja tehnoloogilisi erialasid, samal ajal kui poisid ei kipu õppima tervishoiu- ja haridusvaldkonnaga seotud aladel.

Kõige rohkem naistesse eelarvamustega suhtuvaid inimesi elab Jordaanias, Kataris, Nigeerias, Pakistanis ja Zimbabwes. Kõige vähem eelarvamusi naiste suhtes on inimestel Andorras, Hollandis, Norras ja Rootsis.

Positiivsena tuuakse raportis välja asjaolu, et enamikus riikides on tänaseks kõrvaldatud seaduslikud piirangud, mis naised ebavõrdsesse olukorda seavad. Naised saavad osaleda valimistel, neil on ligipääs haridusele ja seadused ei keela neil majandustegevuses osaleda.

Raporti koostamise aluseks olnud uuringus osales 75 riiki ja selles mõõdeti, kuidas inimeste uskumused mõjutavad soolise võrdsuse arengut hariduse-, poliitika- ja tööhõive valdkondades. Raportis rõhutatakse, et arvestamata on jäetud mitmed aspektid, mis soolist lõhet suurendavad, nendeks on lisakoormus kodutöödel, ahistamine ühistranspordis ja diskrimineerimine töökohal.