Šotimaa ja Põhja-Iirimaa vahele plaanitakse tunnelit

Copy
Põhja-Iirimaad ja Šotimaad lahutab 32 kilomeetrit ning ekspertide sõnul on piirkonda keeruline ehitada nii tunnelit kui silda.
Põhja-Iirimaad ja Šotimaad lahutab 32 kilomeetrit ning ekspertide sõnul on piirkonda keeruline ehitada nii tunnelit kui silda. Foto: Ben Birchall/AP/Scanpix

Kui peaminister Boris Johnson käis hiljuti välja idee silla rajamisest Šotimaa ja Põhja-Iirimaa vahele, siis nüüd mõeldakse juba silla asendamisest tunneliga.

Šotimaa poliitik Alister Jack ütles, et silla asemel võib Šotimaad ja Põhja-Iirimaad tulevikus ühendada hoopis merealune tunnel. Seejuures tõdes Jack, et peaminister Johnsonile on idee meelt mööda.

«Kui tahame Šotimaad Põhja-Iirimaaga ühendada, siis parim võimalus selleks on tunnel ja ma olen sellest ideest juba peaministriga rääkinud,» sõnas Jack.

Downing Street teatas, et peaminister andis ametnikele ülesande uurida, kas tõenäoliselt miljardeid maksma minev projekt on teostatav. 

«Peaminister on innustunud ideest parandada ühendusi Suurbritannias ja praegu tehakse tööd, et [tunneli] projekti uurida,» ütles peaministri pressiesindaja. «Peaminister on selge sõnaga öelnud, et peaksime kogu riigis olema taristuprojektide puhul ambitsioonikad ja seetõttu uurime paljusid võimalusi, et ühenduvust parandada.»

Kitsaimas kohas lahutab Põhja-Iirimaad ja Šotimaad 12 kilomeetrit ja tunneli ehitamine peaks Jacki sõnul kujunema odavamaks silla ehitamisest.

Mõte silla ehitamisest Šotimaa ja Põhja-Iirimaa vahele on olnud õhus aastaid, kuid Johnsoni valitsusajal on saanud see sisse uue hoo. Plaani toetavad ka mõned britimeelsed Põhja-Iiri poliitikud, kes näevad seda viisina tugevdada suhteid ülejäänud Ühendkuningriigiga.

Eksperdid on öelnud, et silla ehitamine piirkonda on keeruline, sest meri on kohati väga sügav ja ilm tuuline. Nii silla kui tunneli projekti puhul muretsetakse merepõhjas oleva rohkem kui miljoni tonni sõjaajast pärineva lõhkeaine pärast.

Osa kriitikuid on juba öelnud, et tunneli ja silla asemel võiks miljardid investeerida hoopis kohaliku maismaatranspordi parandamiseks.

Tagasi üles