Mehhikos avaldatakse meelt naistele suunatud vägivalla vastu
Mehhiko pealinnas ja mujal riigis avaldatakse rahvusvahelisel naistepäeval meelt naistele ja tüdrukutele suunatud vägivalla vastu.
Samuti on kavas meeleavaldused esmaspäeval. Mehhiko naisi ärgitatakse protestiavaldusena mitte minema kooli, mitte tegema majapidamistöid ja jääma töölt koju.
Mehhikos tapetakse valitsuse andmeil iga päev keskmiselt enam kui kümme naist. See teeb Mehhikost ühe kõige ohtlikuma riigi tüdrukute ja naiste jaoks maailmas.
«Naiste ja tüdrukute vastase vägivalla kontekst Mehhikos on iseäranis tõsine,» ütles ÜRO inimõigusvoliniku Mehhiko sooküsimuste koordinaator Nira Cárdenas.
Ligi poolt elanikkonnast ähvardab tõsine vägivald, suureks probleemiks on karistamatus. Väga vähesed kuriteod Mehhikos viivad süüdimõistva otsuseni, kirjutab Associated Press.
Osalejate arv tänavusel rongkäigul on tõenäoliselt tavapärasest kõrgem, kuna lisaks tapetute ja kaduma jäänud naiste lähedastele oodatakse sinna suuremal hulgal aktiviste.
Mehhikos on hiljuti leidnud kajastust mitu mõrva, mis on viinud suurema aruteluni, ka protestiaktsioonideni, soopõhise vägivalla üle.
Novembris lasti Mehhikos maha ühe maineka ettevõtja endine naine pärast tunnistuste andmist lapse hooldusõiguse kaasuse raames. Veebruaris nüliti ja lõigati lõhki üks noor naine. Mitu päeva hiljem rööviti algkooli lähistel üks seitsme aasta vanune tüdruk, kes vägistati ja tapeti. Ohvreid ühendasid ahistamisjuhtumid kodus ning Mehhiko võimude suutmatus nende eest hoolt kanda, kirjutas Associated Press.
Pühapäeval marsivad koos paljude ohvrite emad.
«Me tahame kallistada mitte ainult neid, kes pole enam füüsiliselt siin koos meiega, vaid ka kõiki neid naisi, kes kuuluvad peagi meie (ohvrite) perekonda,» ütles tapetu Lesvy Berlíni ema. Tema tütre kägistas 2017. aastal ülikoolilinnakus väidetavalt surnuks tema poiss-sõber.
Mehhikol on karmid seadused, mis puudutavad naistevastast vägivalda, kuid seaduse jõustamine on puudulik, kirjutas Associated Press.
Alates 2011. aastast on Mehhiko naiste mõrvad, millel on soopõhise viha tunnusjooned, karmima minimaalse karistusega kui tavatapmised.
Mehhiko parlament suurendas vanglakaristust naiste tapmise eest veebruaris 65-le aastale ja võttis mullu vastu põhiseadusmuudatuse, mis võimaldab teist korda koduvägivallas süüdistatud isikute ennetavat kinnipidamist. Suurem osa Mehhikos tapetud naistest sureb oma partnerite käe läbi.
Võimudel puuduvad vahendid, motivatsioon ja võimekus kuritegusid uurida, mis viib uurimisteni ohvrite lähedaste poolt, kirjutab AP. Mitme ohvri ema on öelnud, et algselt pidasid võimud nende tütarde kadumist kodust põgenemiseks või mõrvu enesetappudeks.
Naiste meeleavaldused on Mehhikos varem eskaleerunud ka rahutusteks. Veebruaris üritas üks näomaski kandnud protestija süüdata presidendipalee põrandat. Teised valasid selle üle punase värviga.
Avaliku vara kahjustamine feministide meeleavaldustel Mexico Citys on tavaline. Augustis purustas grupp meeleavaldajaid bussijaama, politseijaoskonna ning ühe monumendi seoses juhtumiga, milles politseinik oli väidetavalt vägistanud ühe teismelise tüdruku.
Naiste esmaspäevane streik on saanud inspiratsiooni sarnastest algatustest mujal Ladina-Ameerikas nagu Argentinas ja Tšiilis.