Riigiduuma kinnitas põhiseadusreformid ja andis Putinile võimaluse ametisse jääda (6)
Vene riigiduuma võttis täna viimasel lugemisel vastu põhiseadusreformid, mis annavad president Vladimir Putinile võimaluse veel kaheks ametiajaks riigipeaks kandideerida.
Põhiseadusmuudatuste paketi poolt hääletas 383 riigiduuma liiget, 43 jäi erapooletuks, kuid vastu ei olnud keegi.
Seaduseelnõule esitati 390 muudatust. Muudatused valmistas suuremalt jaolt ette eriline töörühm, kuhu kuulusid riigiduuma saadikud, senaatorid, avaliku elu tegelased ja asjatundjad. Suurema osa muudatusi esitas riigiduumale president.
Putin tegi reformiplaanid teatavaks jaanuaris, kuid on korduvalt eitanud kavatsust nende abil oma võimuperioodi pikendada. Tema neljas ja seniste seaduste põhjal viimane ametiaeg lõpeb 2024. aastal.
Eile tegi aga valitsuspartei Ühtne Venemaa seadusandja Valentina Tereškova ettepaneku loobuda presidendi ametiaja piiranguist või kirjutada ühte eelnõu paragrahvidest sisse säte, et pärast uue põhiseaduse jõustumist on praegusel presidendil, nagu ka igal teisel kodanikul õigus saada valitud riigipeaks.
Ettepaneku üle peab otsustama konstitutsioonikohus.
Uue põhiseadusega saab president ka võimu riigi kõrgeimate kohtute kohtunikke vallandada ja parlamendis vastu võetud seadusi tagasi lükata.
Presidendiametit võib nüüdsest pidada vaid kaks ametiaega ja mitte tingimata järjest, kuid seoses põhiseaduse muutmisega Putini (ja ka Dmitri Medvedevi) varasemad ametiajad nullitakse.
Ametiaja lõpetanud presidendist saab eluaegne senaator.
Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane muu kodakondsuseta Venemaa kodanik, kes on elanud riigis vähemalt 25 aastat. Viimane nõue ei kehti isikutele, kel oli Venemaaga ühinenud riigi või ala kodakondsus (näiteks okupeeritud Krimmi elanikud).
Kuberneridel, senaatoritel, duumaliikmetel, kohtunikel ja ministritel ei tohi olla välisriigi kodakondsust ning nad ei või omada arveid välismaal.
President saab põhiseadusega valitsuse üldise juhtimise õiguse ja õiguse juhtida valitsuskabineti istungeid.
Põhiseadusmuudatustega keelatakse Venemaa ala osa võõrandamine ja ka üleskutsed selleks. Nähakse ette föderaalalade loomine, kus avalik võim kehtestatakse föderaalseaduse alusel.
Venemaa kuulutatakse NSV Liidu õigusjärglaseks oma alal ning rahvusvahelistes organisatsioonides liikmesuse ja rahvusvaheliste lepingute ja välismaal asuva vara osas.
Põhiseaduses mainitakse nüüdsest usku Jumalasse ja ajaloolist tõde.
Riik tagab põhiseaduses vähemalt elatusmiinimumi suuruse miinimumpalga ja pensionite indekseerimise.
Abieluna tunnistatakse vaid mehe ja naise liitu.
Nn jõuministrid määrab ametisse föderatsiooninõukoguga kooskõlastatult president, kes võib nimetada ka kuni 30 föderatsiooninõukogu liiget, neist seitse eluks ajaks.
Riigiduuma saab õiguse kinnitada presidendi esitatud peaministri, ning peaministri esitatud asepeaministrid ja ministrid peale nõndanimetatud jõuministrite, samuti neile umbusaldust avaldada. President peab seepeale saatma laiali kas valitsuse või riigiduuma.
President saab õiguse moodustada riiginõukogu, kuid selle ülesanded ja õigused määratakse alles edaspidi eriseadusega.
Vene põhiseaduskohtu kohtunike hulka vähendatakse 19-lt 11-le ning nad saavad õiguse hinnata riikidevaheliste organite, kohtute ja arbitraažide otsuste täitmise võimalikkust, kui need peaks olema vastuolus Vene põhiseadusega.
Põhiseadusmuudatused peavad heaks kiitma vähemalt pooled rahvahääletusel osalenud Venemaa kodanikud. Referendum toimub 22. aprillil.
Venemaa parlamendi ülemkoda kiitis kolmapäeval ülekaalukalt reformid heaks.
Föderatsiooninõukogus toetas põhiseadusreforme 160 senaatorit, üks hääletas vastu ja kolm jättis hääletamata.