Viirusega koos levivad libauudised

Kui koroonaviirus levib inimeselt inimesele lähedase kontakti kaudu, siis haiguspuhangut puudutavad libasõnumite levikuks on vaja vaid internetiühendust. Foto: Ahmad Kamal/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Koos koroonaviirusega levib kogu maailmas ka ulatuslik libauudiste laine. Kui esimest põhjustab päriselu kontakt inimeste vahel, siis teise levimiseks piisab kontaktidest sotsiaalmeedias.

Valdav osa koroonaviiruse puhangu ajal liikvele läinud valeinformatsioonist levib sotsiaalmeedias, eelkõige erinevate sõnumirakenduste kaudu.

Neil on kõigil sarnane muster. Sõnumi autor väidab, et tal on tutvused kas haiglatöötajate või valitsusliikmetele lähedal seisavate inimeste seas ja just need informeeritud isikud on andnud teada peagi kehtima hakkavast karantiinist, liikumispiirangutest või mahavaikitud ohvrite arvust. 

Sageli sisaldab saadetud sõnum palvet see võimalikult paljudele inimestele edasi saata.

Hoidumine ibuprofeenist

Austriast sai alguse viimastel päevadel kulutulena levinud info, justkui ei tasuks koroonaviirusega nakatumise korral tarvitada ibuprofeeni. 

Väidetavalt helistas üks Viini haiglas töötav naine oma sõbrale ja rääkis talle, kuidas tema töökohaks olev kliiniku labor leidis, et ibuprofeen kiirendab koroonaviiruse paljunemist.

Välgukiirusel levis salvestis sellest kõnest saksakeelses keeleruumis populaarses sõnumirakenduses WhatsApp, mis kuulub Facebookile. Peagi jõudsid sarnase sisuga helisalvestised inimesteni ka mitmetes teistes Kesk-Euroopa riikides, seejuures tõlgituna, näiteks slovakkia keeles.

Ent algne sõnum tugines valeinformatsioonile.

«See on jaburus,» ütles Viini meditsiiniülikooli pressiesindaja Johannes Angerer. «Me ei arutanud seda teemat haiglas sees, ega teinud mingeid uuringuid ibuprofeeni võimaliku mõju kohta Covid-19-le.»

Kuigi ametlikult on erinevad ametivõimud, teiste seas ka Prantsusmaa tervishoiuminister tõdenud, et koroonaviirusele omaste sümptomite leevendamiseks ei tasuks kasutada põletikuvastaseid ravimeid nagu seda on ibuprofeen, oli kogu ülejäänud osa sotsiaalmeedias levima hakanud vestlusest väljamõeldis.

Kuigi Viini ülikool lükkas väite kiiresti ümber, oli libauudis juba paljude inimesteni jõudnud ja Google'i otsingumootoris domineeris sõnapaar koroonaviirus ja ibuprofeen.

Maksimaalne pandeemiaplaan

Belgias läks Whatsapp'i vahendusel liikvele aga jutt, et üks riigi haigla on käivitanud koroonaviirusega võitlemiseks maksimaalse pandeemiate plaani. Veel üks samas riigis ringelnud libauudis hoiatas inimesi peagi rakenduva täieliku liikumiskeelu eest ja soovitas kõigil inimestel toitu varuda.

Kolmeks nädalaks koju

Mitmete valeuudistega on pidanud rinda pistma Poola. Esmalt levis kuulujutt, et valitsus kavatseb katkestada kõik transpordiühendused pealinna Varssaviga. 

Ühes laialt levinud häälsõnumis väitis aga meesterahvas, et tema poliitikutega lähedastes suhetes ajakirjanikust sõbra teatel kavatseb Poola president välja kuulutada eriolukorra, mille järel ei või inimesed kolme nädala vältel kodudest lahkuda.

Ühistransport peatub

Ameerika Ühendriikides on koroonaviiruse epideemia ajal muu hulgas levinud alusetu kuuldused New Yorgi ühistranspordi peatumisest või lääneranniku karantiini panekust. Üks sõnum väitis, et president Donald Trump kuulutab peagi välja kogu riiki halvava karantiini. Pühapäeval lükkas riiklik julgeoleku nõukogu kuuldused karantiinist ümber.

Ohvrite arv mahavaikitud

Prantsusmaal levitati häälsõnumit, milles üks naine väitis, et tema onu on väga mõjukal kohal ning tunneb hästi poliitikuid. Seepärast teadis naine öelda, et kogu riik pannakse peagi karantiini. 

Portugalis väideti aga laialt levinud häälsõnumis, et valitsus varjab inimeste eest koroonaviirusesse nakatunute tegelikku arvu. 

«Unustage numbrid, millest teile televiisoris räägitakse. Portugalis on tuhandeid nakatunuid,» ütles meeshääl sõnumis.

Kuidas libauudiseid ära tunda?

Keegi pole päris kindel, miks ja kuidas libauudised liikvele lähevad. Küll aga tasub inimestel enne sõnumite edasijagamist mõelda, kas neil tõesti on tõepõhi all. 

Ekspertide sõnul on lihtsaim viis endalt küsida, kas sõnum paistab külvavat hirmu. Samuti ühendab libasõnumeid see, et need väidavad endas sisaldavat informatsiooni, mida keegi teine varem pole avaldanud. 

Internetiplatvormid lubavad väärinfoga võidelda

USA suured internetiplatvormid lubasid ühendada jõud, et juurida välja väärinfo koroonaviiruse pandeemia kohta ning edendada «usaldusväärset sisu» kriisi kohta.

Ühisavalduse tegid Facebook, Google, Twitter, Microsoft ja Reddit ning Google-ile kuuluv YouTube ja Microsoftile kuuluv Linkedln.

«Me teeme tihedalt koostööd COVID-19-le reageerimise jõupingutustes,» ütlesid ühisavalduse pooled.

«Me aitame miljonitel inimestel olla ühenduses, kuid samal ajal võitleme ühiselt pettuse ja väärinfo vastu viiruse kohta, hindame usaldusväärset sisu meie platvormidel ja jagame ülitähtsaid ajakohastusi koostöös valitsuste terviseametitega üle kogu maailma.»

«Me kutsume ka teisi firmasid meiega ühinema ajal, mil me teeme tööd, et hoida meie kogukonnad täie tervise juures ja turvaliselt.»

Facebook ütles eraldi avalduses, et on juba astunud samme piiramaks väärinfo ja kahjuliku sisuga info levitamist pandeemia kohta, sealhulgas keelanud reklaamid, mille eesmärk on tekitada paanikat või reklaamida tõestamata ravivahendeid.

AFP/BNS