REISIKAOS Üle maailma on lõksu jäänud sajad tuhanded inimesed (1)

Copy
Malaisia Kuala Lumpuri lennujaam.
Malaisia Kuala Lumpuri lennujaam. Foto: Zhang Wenzong/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Paljude riikide poolt edastatud soovitus kodanikel koju tagasi pöörduda on kaasa toonud ulatusliku reisikaose. Paljude piiride ja lennujaamade sulgemise ning lendude tühistamise tõttu on aga võõrriikides viibivad inimesed hätta jäänud ning otsivad meeleheitlikult võimalust kodumaale tagasi pääsemiseks.

Tekkinud olukorda on võrreldud 2004. aasta filmiga «Terminal», kus Tom Hanksi kehastatud idaeurooplane jääb oma riigis toimuva riigipöörde tõttu New Yorgi John F. Kennedy lennujaama lõksu. Erinevus on selles, et nüüd on üle maailma võõrriikides lõksus sadu tuhandeid inimesi.

Saksamaa välisminister Heiko Maas teatas eile ulatuslikust operatsioonist oma inimeste kodumaale toomiseks. Selle käigus saadetakse 30-40 lennukit Saksamaalt erinevatesse riikidesse üle maailma, et turistid kodumaale tuua. Kokku on valitsus oma inimeste koju toomiseks eraldanud 50 miljonit eurot, päästeoperatsiooniks tellitakse tšarterlende erinevatelt lennufirmadelt, eelkõige Lufthansalt.

Lufthansa lennuk Frankfurti lennuväljal.
Lufthansa lennuk Frankfurti lennuväljal. Foto: KAI PFAFFENBACH/REUTERS/Scanpix

Arvatakse, et väljaspool Saksamaad viibib kokku umbes 100 000 sakslast, kes otsivad võimalust koju pääsemiseks. Ainuüksi Egiptuses viibib umbes 35 000 sakslast, Marokos 5000.

Ühendkuningriigis on aga lennufirmasid süüdistatud õnnetusse olukorda sattunud inimeste ärakasutamises ja lennukuupäeva muutmise eest hingehinna küsimises.

Praegu on reisijate arv küll dramaatiliselt kukkunud, kuid tavaolukorras, eelmise aasta märtsis käis välismaal 4,5 miljonit britti, selgub Briti statistikaameti andmetest. Briti väliminister Dominic Raab ütles The Guardiani teatel, et kõigi turistide kodumaale tagasitoimetamine on ebarealistlik. «Kellelgi ei tohiks olla illusioone. See on kulukas ja selle koordineerimine on kallis,» ütles minister.

Briti ajaleht The Telegraph küsis Raabi väljaütlemise peale küsimuse: kui Saksamaa saab oma inimesed koju tuua, siis miks meie ei saa? Märgiti, et ainuüksi Hispaanias viibib 200 000 Ühendkuningriigi kodanikku.

Kaitseriietuses reisija Londoni Heathrow lennujaamas.
Kaitseriietuses reisija Londoni Heathrow lennujaamas. Foto: FRANK AUGSTEIN/AP/Scanpix

Loomulikult ei piirdu probleemid Euroopaga. Näiteks on ka mitmed Ladina-Ameerika riigid otsustanud oma piirid kinni panna. Argentina, Peruu, Panama, Honduras ja El Salvador on seda juba teinud, Tšiili keelab võõramaalastel riiki sisenemise alates tänasest. Lisaks on Haiti sulgenud piiri oma naabri Dominikaani Vabariigiga, ületada ei saa ka Colombia-Venezuela piiri.

DW teatel hakkasid mitmed eurooplased eelmisel nädalal võimalikust piiride sulgemisest kuuldes massiliselt Euroopasse pileteid broneerima. Pileteid oli aga vähe, infoliinid ülekoormatud ja lõpuks jooksis ülekoormuse tõttu kokku ka broneerimissüsteem.

Austraalia välisministeerium on soovitanud oma kodanikel kommertslendudega koju naasta, kuid on samas tunnistanud, et mõnede inimeste jaoks on hetkel tagasi pääsemine võimatu. Näiteks on 100 austraallast Peruus lõksus pärast seda, kui sealne valitsus otsustas piirid sulgeda ning rahvusvahelised lennud peatada, teatas The Guardian.

Peruu sõdurid valvamas Peruu-Boliivia piiri.
Peruu sõdurid valvamas Peruu-Boliivia piiri. Foto: DAVID MERCADO/REUTERS/Scanpix

Neile on Austraalia välisministeerium otse välja öelnud, et praegusel hetkel on kodumaale naasmine võimatu. Mõned seal viibivad australlased on aga valitsusega rahulolematud, kuna nende hinnangul ei ole pingutused olnud piisavad.

Teatakse, et Kanada on koostamas nimekirja Peruus viibivatest kodanikest, kuid Austraalia valitsus seda siiani teinud ei ole. Guardiani teatel tegi Peruu otsuse piiride sulgemise kohta väga kiiresti ega jätnud aega reageerimiseks.

Peruu valitsus kavatseb riiki lubada teiste valitsuste poolt korraldatud humanitaarlennud, kuid siiani pole selge, kas Austraalia Peruusse lennuki saadab. «Transpordivõimalused muutuvad ilmselt piiratumaks, kuna järjest enam riike vastavad COVID-19 puhangule. Ministeeriumi võimekus konsulaarabi andmiseks võib olla piiratud,» ütles Guardianile välisminister Marise Payne.

Kuna mitmed riigid on viiruse leviku tõkestamiseks kehtestanud karmid reisipiirangud või end sisuliselt lukku keeranud, on paljud muidu rahvast kubisevad transpordi sõlmpunktid jäänud inimtühjaks.

New Yorgi JFK lennujaam.
New Yorgi JFK lennujaam. Foto: Kathy Willens/AP/Scanpix

Järjekorrad maismaapiiridel

Nagu Poola piiril toimuvast teame, ei ole keerulised vaid lennureisid. Kuna Poola otsustas eelmise nädala lõpul piirid sulgeda, on mitmes piiripunktis tekkinud kuni 50-kilomeetri pikkused veokijärjekorrad.

Samas pole Poola piir Euroopas ainuke, kus probleeme on. Näiteks tekkis Austria ja Ungari piirile 20 kilomeetri pikkune järjekord, kus piiri ületamist ootas 3500 lääneriikidest kodu poole liikunud rumeenlast. Rumeenia meedia teatel saavutati aga Ungari valitsusega kokkulepe ning kaheksa tunni jooksul eskorditi rumeenlaste kolonn läbi riigi.

Järjekord Ungari-Rumeenia piiril.
Järjekord Ungari-Rumeenia piiril. Foto: Tibor Rosta/AP/Scanpix

Rohkem kui 12 000 nakatunuga Hispaania on samuti otsustanud Portugali ja Prantsusmaa piiridelt autosid tagasi saata. Riiki lubatakse vaid kodanikud, alalised elanikud ja need, kes käivad naaberriikides tööl.

Kruiisilaevad merel

Paljud kruiisilaevadel viibivad inimesed on nüüd olukorras, kus laevale tuleb jääda oodatust märksa kauemaks.

Rohkem kui tuhande reisijaga kruiisilaeval MS Braemar on tuvastatud viis koroonaviiruse juhtumit. Laev on juba päevi Kariibi merel oodanud ja lootnud leida sildumiskohta, kuid mitmetes sadamates ei ole seda võimaldatud. Lisaks viiele kinnitatud koroonaviiruse juhtumile on isoleeritud veel 25 reisijat ja 27 meeskonnaliiget. Lõpuks õnnestus Briti valitsusel jõuda kokkuleppele Kuuba võimudega, kes laeva oma sadamasse lubasid.

MS Braemar Kuubal Marieli sadamas.
MS Braemar Kuubal Marieli sadamas. Foto: ADALBERTO ROQUE/AFP/Scanpix

Brasiilia Recife sadamas ootavad edasist saatust kruiisilaeva Silver Shadow reisijad, praegu on 609 inimest isolatsioonis, kuna ühel 78-aastasel kanadalasest reisijal avastati koroonaviirus, teatas CNN. Samas seisus on ka kruiisilaeva Silver Explorer reisijad, kes on Tšiili ranniku lähistel karantiini pandud, kuna positiivse proovi andis 83-aastane Ühendkuningriigi kodanik.

Kruiisilaev Silver Shadow Recife sadamas.
Kruiisilaev Silver Shadow Recife sadamas. Foto: LEO CALDAS/AFP/Scanpix

Kuid probleeme on ka neil laevadel, mille pardal viirusesse nakatunuid leitud ei ole. Kruiisilaev Pacific Princess alustas jaanuaris 111 päeva kestma pidanud ümbermaailmareisi. Viimati peatuti 3. märtsil Lääne-Austraalias, pärast seda on ära jäänud peatused Balil, Singapuris ja Phuketis. Sri Lankal ja Seišellidel ei lubatud laeval silduda. Hetkel on CNNi teatel võetud suund taas Austraalia poole, aga seal on kruiisilaevadele sadamad suletud ja seetõttu pole selge, kas reisijad maale lubatakse. 

Tagasi üles