Miks tekitab koroonaviirus kahtlusi ibuprofeeni ohutuses?

Foto: Cadu Rolim/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Praegune koroonaviiruse pandeemia ohustab eriti varasemate terviseprobleemide nagu kõrge vererõhu, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja diabeedi all kannatavaid inimesi.

Mitte ainult seetõttu, et nende tervis on nõrgenenud, aga ka sellepärast, et kahtlustatakse, et nende poolt tarvitatavad ravimid võivad põhjustada SARS-CoV-2 raskemat kulgu.

Kõrge vererõhu all kannatab umbes veerand maailma elanikest. Mitmetes arenenud riikides, näiteks Saksamaal, mõjutab see kolmandikku rahvastikust. Paljud võtavad hüpertooniavastaseid ravimeid nagu ACE-inhibiitoreid või Sartani, mille puhul arvatakse, et need võivad soodustada uue koroonaviiruse raskemat kulgu.

Diabeediravimite nagu insuliini sensibilisaatorite tiasolidiindioonide (gliatsoonide) ja levinud valuvaigisti ibuprofeeni puhul kahtlustatakse, et need võivad ülesreguleerida neidsamu ACE2 retseptoreid, mis lubavad SARSi viirusel rakkudesse siseneda.

Kuigi tegu on praegu kinnitamata teooriaga, mida pole usaldusväärsete uuringutega toetatud, on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatanud, et võimaliku koroonaviirusesse nakatumise puhul ei tohiks ilma arstiga konsulteerimiseta ibuprofeeni võtta. Selle asemel soovitab WHO võtta paratsetamooli.

Mida ütlevad juhtivad viroloogid?

Konkreetsete faktide ja andmete vähesuse tõttu on juhtivad Saksamaa viroloogid siiani olnud ibuprofeeni võimalike negatiivsete mõjude osas väga ettevaatlikud. Sama ka atsetüülsalitsüülhappe preparaatide (ASS, aspiriin) ja diklofenaki osas, mis kuuluvad samasse toimeainete gruppi.

«Me teame SARS-CoV-2 viiruse patogeneesi kohta vähe ja hetkel puuduvad kliinilised andmed,» ütles DW-le Bernhard Nochti troopilise meditsiini instituudi viroloog Jonas Schmidt-Chanasit.

Berliini Charité haigla viroloogi Christian Drosteni sõnul on kahtlusi ka temal. Kuigi praegune viirus on uus, on teisi koroonaviiruseid uuritud pika aja vältel ja nende puhul ei ole Drosteni sõnul olnud märki sellest, et ibuprofeeni tarvitamine midagi hullemaks teeks. «Ma arvan, et kui see tõsi oleks, siis teaksime seda praeguseks,» ütles viroloog.

Eksperdid soovitavad aga patsientidel mitte paanikasse sattuda, samuti ei soovitata praegu tarvitatavate ACE-inhibiitorite või Sartani võtmist lõpetada, et minna üle teiste toimeainetega ravimitele. Samuti soovitati igal juhul arstiga konsulteerida.

Miks kahtlused tekkinud on?

ACE-inhibiitorite ja ibuprofeeni osas tekkinud kahtlused pärinevad 11. märtsil Lanceti meditsiiniajakirjas avaldatud artiklist. Seal kirjutasid autorid Lei Fang, George Karakiulakis ja Michael Roth, et ACE-inhibiitorid ja Sartan, aga ka tiasolidiindioonid ja ibuprofeen võivad süvendada Covid-19 kulgu. Autorid sõnastasid selle teooria aga selgelt hüpoteesi, mitte järeldusena.

Laboris rottide peal tehtud katsed on näidanud, et ACE-inhibiitorid ja angiotensiin-1 retseptori blokaatorid ülesreguleerivad ACE2 ensüüme südamerakkudes. Samuti on katsed näidanud ka ibuprofeeni mõju regulaatorsüsteemile.

Ilma tugevate andmete ja tõenditeta on aga praeguste leidude põhjal võimatu teha vettpidavaid järeldusi.

Kuidas koroonaviirus rakkudesse tungib?

Rakkude pinnal on ACE retseptorid, mis seovad ACE ensüüme. SARS-viirused, ka uus SARS-CoV-2 kasutavad transmembraanset (rakumembraani täies mahus läbivat – toim.) ensüümi ACE2, et siseneda peremeesrakkudesse ja paljunemist alustada. Sellise protsessi toimumisest on teadlased teadnud alates aastatel 2002-2003 levinud SARSi epideemiast.

Terapeutiliselt kasutatavad ACE-inhibiitorid ei kinnitu otseselt ACE2 külge, vaid lõikavad vahelt ja blokeerivad angiotensiini konverteerivaid ensüüme (ACE). Usutakse, et ACE retseptorid jäävad vabaks, mis lubab viirustel kinnituda ja raku sisse tungida.

On võimalik, et rakud võivad isegi ACE2 retseptorite arvu suurendada, kui ACE ensüüm vahelt lõigatakse. See tähendaks, et viirustel oleks veelgi rohkem kohti, kust rünnata.

The Lancetis artikli avaldanud teadlaste hüpoteesi kohaselt tähendaks viiruse rünnaku alla sattumise korral ACE2 allareguleerimine loomuliku kaitsefunktsiooni kadumist ja soodustaksid Covid-19 raskemat kulgu. Hüpoteesis väideti, et ibuprofeenil võib olla sarnane mõju.

Selle siiani kinnitamata hüpoteesi toetajate sõnul võib just see selgitada kõrget suremust Itaalias, kuna seal on ACE-inhibiitorite kasutamine levinud. Usaldusväärseid andmeid selle hüpoteesi osas seni ei ole.