USA uus kaitsestrateegia paneb rõhu Aasiale

USA president Barack Obama täna Pentagonis. Foto: SCANPIX

USA president Barack Obama tutvustas täna riigi uut kaitsestrateegiat, mis näeb ette maavägede vähendamist ja rõhuasetust Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale, kus Hiina sõjaline areng on hakanud muret tegema.

«USA sõjavägi jätkab panustamist ülemaailmsesse julgeolekusse, aga meil on vaja muuta tasakaalu Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kasuks,» öeldakse dokumendis.

Strateegias kinnitatakse USA kestvat huvi Euroopas ja NATO tähtsust, kuid viidatakse Euroopas baseeruvate vägede vähendamisele.

Strateegiadokument, mida Obama koos kaitseminister Leon Panettaga Pentagonis ajakirjanikele tutvustas, näeb ette loobumist nn kahe sõja põhimõttest, mis tähendab, et Ühendriigid ei suudaks enam pidada kaht suurt maismaasõda üheaegselt, kuid säilitaks võime vajaduse korral teises konfliktis vaenlasele vastupanu osutada.

Obama sõnul säilitab USA kaitsekulutuste kärpimisest hoolimata oma sõjalise ülemvõimu.

«Jah, meie sõjavägi saab olema kõhnem, aga teadku maailm – Ameerika Ühendriigid säilitavad oma sõjalise ülemvõimu relvajõududega, mis on liikuvad, paindlikud ning valmis igasugusteks ootamatusteks ja ohtudeks,» ütles Obama ajakirjanikele.

Kaitseministeerium lubab strateegias suurendada investeeringuid kübervõimesse ja annab mõista, et Ühendriikide tuumaarsenali on võimalik vähendada julgeolekut ohtu seadmata.

Nihe Aasia ja Vaikse ookeani suunas ei tähenda, et loobutaks aktiivselt tõrjumast vägivaldset ekstremismi, rõhutasid strateegia tutvustajad.

«Meie sõdurid jätkavad võitlust Afganistanis, kuid sõja hoog hakkab raugema,» ütles Obama, kelle sõnul on vaja mõelda, missugust sõjaväge vajavad Ühendriigid tulevikus.

Obama algatas kaitsestrateegia ümberkirjutamise möödunud suvel, paludes Pentagonil hakata planeerima kümme aastat kasvanud kaitse-eelarve olulist kärpimist. Dokumendi sihiks on määratleda USA strateegilised prioriteedid ja suunata kulutusi olukorras, kus eelarve väheneb.

Augustis leppisid Obama ja Kongress kokku, et prognoositavaid riiklikke kaitsekulutusi kärbitakse järgmise kümne aasta jooksul rohkem kui 450 miljardi dollari võrra. Kokkuleppele jõuti ka automaatsetes kärbetes, millega võib Pentagoni eelarve kahaneda veel 600 miljardi dollari võrra, kui Kongress midagi muud ei otsusta.

Täna avalikustatud strateegia määrab USA huvid ja suunad üldjoontes, üksikasju käsitlemata. Selles ei ole kirjas, kui palju väheneb relvajõudude isikkoosseis, kuid valitsusametnikud on öelnud, et armee- ja merejalaväe kontingenti võidakse järgmise kümnendi jooksul kärpida 10-15 protsendi ehk kümnete tuhandete sõjaväelaste võrra.

Samuti rõhutatakse, et Ühendriigid on huvitatud Lähis-Idas stabiilsuse säilitamisest, kuid arvesse võetakse rahva tahe, mis hakkas ilmnema möödunud aastal araabia kevade ülestõusudes. USA lubab ka jätkata tööd Põhja-Korea ja Iraani tuumaprogrammide peatamise nimel.

Samas väljendatakse muret uute relvade väljatöötamise pärast Hiinas ja Iraanis.

«Meie riigis on üleminekuhetk,» kirjutab ta Pentagoni strateegiadokumendi sissejuhatuses.