Nobeli laureaat: pandeemia möödub arvatust varem

Nobeli preemia laureaat Stanfordi ülikooli biofüüsik Michael Levitt prognoosib uue koroonaviiruse kohta kogutud andmetele tuginedes, et pandeemia saab läbi varem, kui on seni arvatud.

Levitt alustas Covid-19 ülemaailmsete juhtumite andmete analüüsimist jaanuaris ja prognoosis täpselt, et Hiina ületab hullema SARS-CoV-2 laine varem, kui seda ennustasid paljud tervishoiueksperdid.

Nüüd prognoosib ta viiruse samasugust kulgu ka Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas.

Kuigi paljud epidemioloogid hoiatavad miljonite surmade eest ja kuid või isegi aastaid kestvate katkestuste eest ühiskonnas, märgib Levitt, et andmed ei toeta nii musta stsenaariumi. Seda eriti piirkondades, kus on rakendatud vajalikke sotsiaalse distantseerimise meetmeid.

«Mis on vajalik, on paanika ohjeldamine,» lausus teadlane, lisades, et suures plaanis saab kõik korda.

Levitt märkas, et Hiinas oli 31. jaanuaril Covid-19 tagajärjel 46 uut surma, päev varem oli surmajuhtumeid olnud 42.

Kuigi surmajuhtumite arv oli kasvanud, oli kasvu kiirus hakanud aeglustuma. Seetõttu oli tema sõnul kasvu aeglustumine palju kõnekam kui uute juhtumite arv iseenesest. See oli teadlase hinnangul märk sellest, et puhangu kulg hakkas muutuma.

«See viitab, et surmade arvu kasv aeglustub veelgi järgmisel nädalal,» kirjutas Levitt 1. veebruari raportis. Nagu Levitt oli ennustanud, hakkasidki surmajuhtumid iga päevaga kahanema.

Kolm nädalat hiljem märkis Levitt, et viiruse levik on jõudnud Hiinas haripunkti ja prognoosis, et Covid-19 juhtumite koguarv jääb Hiinas umbes 80 000 juurde 3250 surmajuhtumiga.

Tänaseks on Hiinas tuvastatud 81 171 juhtumit ja 3277 surma. Uusi surmajuhtumeid on seitse. Haigusest tervenenuid on aga kokku Hiinas 73 159. Kuigi iga päev teatatakse kümnetest uutest nakatumistest, on nädala jooksul nakatunud riigisiseselt teadaolevalt vaid üks inimene. Ülejäänud juhtumid on riiki sisse toodud.

Töötajad valmistumas Wuhani raudteejaama desinfitseerimiseks pärast teateid, et Hubei provints avatakse. Foto: STR/AFP/Scanpix

Nüüd näeb Levitt sarnaseid pöördepunkte ka teiste riikide juures, seda isegi paikades, mis ei kehtestanud sama karme piiranguid kui Hiina.

Levitt analüüsis andmeid 78 riigist, mis teatasid päevas rohkem kui 50 uuest Covid-19 juhtumist ja märgib, et näeb paljudes neist viiruse taandumise märke. Seejuures ei keskendu ta juhtumite koguarvule riigis, vaid igapäevaselt avastatud uute juhtumite arvule ja selle näitaja muutumisele.

«Numbrid on veel müra täis, kuid on selgeid märke aeglustunud kasvust,» lausus Levitt.

Näiteks Lõuna-Koreas on iga päev teateid uutest juhtumitest, kuid nakkusjuhtumite igapäevane kasv on aeglustunud ja jääb nüüd alla 200. See annab mõista, et puhang hakkab raugema.

Iraanis oli uute juhtumite päevane arv eelmisel nädalal suhteliselt stabiilne, langedes eelmisel esmaspäeval kinnitatud 1053 juhtumilt pühapäeval kinnitatud 1028 juhtumini. Kuigi Iraanis on endiselt palju uusi juhtumeid, näitab Levitti sõnul muster seda, et puhangu selgroog on murtud.

Piedmonte haiglatöötaja vabatahtlikule kaitseülikonda selga aitamas. Foto: Fabio Ferrari/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Itaalia paistab aga endiselt puhangu kasvufaasis. Seal registreeriti eelmisel nädalal kõige suurem juhtumite kasv maailmas.

Piirkonnad, mis on suutnud esmase puhangu kontrolli alla saada, peavad arvestama endiselt võimalusega, et koroonaviirus võib naasta.

Hiina üritab nüüd pidurdada nakkuse uut lainet, mis ähvardab tulla riiki välismaalt. Ka teistel riikidel seisab ees samasugune probleem.

Levitt teadvustab endale, et arvud on pisut segased ja paljudes piirkondades on testimise puudulikkuse tõttu juhtumite tegelik arv ametlikest andmetest kõrgem. Kuid isegi mittetäielike andmete põhjal tähendab juhtumite püsiv langus, et tegu ei saa olla ainult veaga numbrites, märgib ta.

Ka surmajuhtumite arvu trajektoor toetab Levitti sõnul tema leide, kuna järgib sama trendi, mis kehtib ka uute juhtumite puhul.

Ristluslaev Diamond Princess. Foto: Joe Cavaretta / Sun Sentinel / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Samuti aitavad tervikpildi loomisele kaasa isoleeritud keskkondadest saadud andmed. Näiteks ristluslaeval Diamond Princess registreeriti 3711 pardalviibija hulgas 712 nakatumist ja kaheksa surmajuhtumit.

Ristluslaeva juhtum aitas uurijatel hinnata surmajuhtumite võimalikku arvu täielikult nakatunud keskkonnas. Näiteks näitas Diamond Princessilt kogutud informatsioon, et nakatunud isikutel on järgmise kahe kuu jooksul kaks korda suurem tõenäosus surra.

Enamik inimesi on siiski kahe kuu lõikes äärmiselt madala suremuse riskiga, seega jääb see risk ka kahekordistudes väga madalaks.

Massachusettsi ülikooli biostatistik Nicholas Reich märkis, et Levitti analüüs pakub mõtlemisainet kui mitte rohkemat.

«Aeg näitab, kas Levitti prognoosid on õiged,» lausus Reich. «Ma arvan, et laia hulga ekspertide vaatepunktide kaasamine aitab otsustajatel langetada väga keerulisi otsuseid tulevate nädalate ja kuude jooksul.»

Levitt kinnitab, et pooldab neid, kes kutsuvad üles puhangu tõttu rangete meetmete kehtestamisele. Eriti tähtis on sotsiaalne distantseerumine, kuna populatsioonil ei ole uue viiruse vastu mingisugust immuunsust.

«Praegu ei ole aeg oma semudega jooma minna,» märgib ta.

Samuti on oluline end gripi vastu vaktsineerida, sest koroonaviiruse epideemia, mis puhkeb gripihooaja keskel, koormab palju tõenäolisemalt üle haiglad ja suurendab tõenäosust, et koroonaviiruse juhtumid jäävad märkamata. Levitt lisas, et ilmselt oli see ka üks faktor Itaalias, kus on tugev vaktsiinivastane liikumine.

Teadlane rõhutab, et viirus saab kasvada eksponentsiaalselt ainult siis, kui seda ei ole tuvastatud ja selle vastu ei võeta kasutusele piiravaid meetmeid.

See juhtus eelmisel kuul Lõuna-Koreas, kui koroonaviirus hakkas levima kinnises sektis, mis ei tahtnud haigusest teada anda.

«Inimesi tuleks sellest viirusest teatamise eest kohelda kangelastena,» märkis Levitt.

Teadlase sõnul peaks praegune eesmärk olema parem varajane tuvastamine, seda ehk mitte ainult testimise, vaid ka kehatemperatuuri mõõtmise teel. Samuti rõhutab ta kohese sotsiaalse isoleerimise vajalikkust.

Kuigi Covid-19 suremusprotsent paistab olevat märkimisväärselt kõrgem kui gripil, märgib Levitt, et «tegu ei ole maailma lõpuga».

«Tegelik olukord ei ole kaugeltki nii hull, kui seda näidatakse,» lausus ta.

Lundquisti ülikooli füüsik ja nakkushaiguste uurija Loren Miller märkis aga, et praegu on pandeemia kohta vara veel mingeid järeldusi teha.

«Praegu on palju teadmatust,» lausus Miller. «Hiinas said nad sellele napilt jaole. USAs võime olla sama teinud, kuid võime ka mitte olla. Me lihtsalt ei tea.»