Koroonaviirus Assange’i vanglast ei päästnud
Täna lükati tagasi Wikileaksi asutaja Julian Assange’i poolt esitatud taotlus kautsjoni vastu vanglast vabanemiseks. Assange väitis, et tal on Briti vanglas oht nakatuda koroonaviirusesse.
«Tänase seisuga ei anna see globaalne pandeemia üksinda alust Assange’i vabastamiseks,» teatas kohtunik. Assange viibib hetkel range režiimiga Belmarshi vanglas Lõuna-Londonis ning loodab vältida väljaandmist USA-le, kus teda ootaks ees süüdistus spionaažis.
Kohtunik võttis otsuse langetamisel arvesse ka asjaolu,et Assange rikkus 2012. aastal kautsjonitingimusi, põgenedes Ecuadori saatkonda. Toona soovisid Rootsi võimud tema väljaandmist seoses seksuaalse ahistamise kahtlustusega.
Assange’i advokaat Edward Fitzgerald ütles, et kuigi Belmarshi vanglasse pole koroonaviirus veel jõudnud, siis valvurite kaudu võib see levima hakata. Kardetakse, et varasemalt kehva tervisega kimpus olnud Assange’i jaoks võiks koroonaviirusesse nakatumine tähendada raskeid tagajärgi.
Praeguse plaani kohaselt peaks Assange’i väljaandmise protsess jätkuma kolme nädala pärast toimuva tunnistajate ülekuulamisega. Otsust oodatakse hiljemalt augustiks. Siiski võib kohtuprotsess jääda venima, sest koroonaviiruse puhang on Briti kohtusüsteemi tööd mõjutanud.
Assange’i ootaks USAs süüdistus spionaažis seoses salajaste dokumentide avalikustamisega 2010. aastal. Dokumentides kirjeldati detailselt USA sõjategevust Afganistanis ja Iraagis. Samuti on talle esitatud süüdistus häkkimises. Süüdimõistmise korral võib teda USAs ees oota kuni 175 aasta pikkune vangistus.
Ühendkuningriik kaalub Inglismaal ja Walesis mõnede vangide vabastamist, et leevendada vanglate koormust. Praegusel hetkel on 10 protsenti valvuritest töölt eemal, sest neil on ilmnenud viirusnakkuse sümptomid.