Poliitilised pööristuuled Kabulis takistavad kõnelusi Talibaniga
Pärast kuudepikkust arutelu teatas Afganistani president Ashraf Ghani reedel oma 21-liikmelise läbirääkimisdelegatsiooni koosseisu kõnelusteks Talibaniga, ent tema poliitiline vastane nimetas koosseisu alaesindatuks.
Afganistani poliitkriis on takistanud igal sammul kõnelusi, mis peaksid algama järgmisena rahuleppe kava kohaselt, mille allkirjastas Washington läinud kuul mässulistega.
Leppe kohaselt peaksid 13 000 USA sõdurit lahkuma Afganistanist, Taliban omakorda peaks vastusena tagama, et asub võitlema teiste mässulistega, teiste seas Islamiriigiga. Kokkulepet on nimetatud Afganistani parimaks võimaluseks lõpetada pikaleveninud halastamatu sõda.
USA ja Taliban allkirjastasid eelmisel kuul Dohas kokkuleppe, mis nägi muu hulgas ette ka 5000 vangi vabastamist Talibani ja 1000 vangi vabastamist valitsuse poolel.
Ent Ghani ja tema vastane Abdullah Abdullah, kes loeb ennast seaduslikult valitud presidendiks, peavad vägikaikavedu, mida ei suutnud USA välisminister Mike Pompeo nädala alguses oma erakorralise visiidiga Kabuli lahendada.
Pompeo kohtus nii Ghani kui Abdullah'ga. Washington teatas varem, et kärbib miljardi dollari ulatuses abi, kui kaks vastasleeri ei suuda end kokku võtta.
Ghani 21-liikmelist delegatsiooni juhib Afganistani luureagentuuri endine juht Masoom Stanikzai. Ta astus oma ametist tagasi siis, kui USA Luure Keskagentuurilt (CIA) väljaõppe saanud tema alluvuses olnud üksus tappis neli venda, kes rühma valelike süüdistuste kohaselt olid justnagu Islamiriigi agendid.
Eriüksus nimega Unit 02 tegutseb endiselt, seda vaatamata teadetele väärkohtlemisest ja oma volituste rikkumisest, kusjuures üks selliseid teateid tuli mullu inimõigusorganisatsioonilt Human Rights Watch. Nende kohaselt on USA toetusega Afganistani eriüksused muutumas üha julmemaks ning saadavad korda jõledusi.
Abdullah eesmärk on jõuda Ghaniga võimujagamisleppeni, mida Afganistani president siiani on vastustanud. Abdullah süüdistab Ghanit tahtmatuses leppeni jõuda, samas Ghani sõnul on tema rivaali võimujagamise nõuded sellised, mis vajaksid põhiseaduse muutmist ning see saaks aset leida vaid pärast kõigi afganistanlaste suurnõukogu ehk loya jirga kokku kutsumist.
Vaatamata 18 aasta jooksul saadud miljarditesse dollaritesse ulatuvale rahvusvahelisele abile, on Afganistan jätkuvalt maailma üks vaesemaid riike. Kui veel 2012. aastal elas äärmises vaesuses 35 protsenti Afganistani elanikest, siis mullu oli see arv kerkinud riigi umbes 32-miljonilise elanikkonna juures 55 protsendi juurde.
Äärmine vaesus tähendab seda, et inimene peab tulema toime päevas vähem kui ühe dollariga.
Kõiki Afganistani valitsusi, kaasa arvatud nüüd Ghani oma, on rahvusvahelised järelevalveorganisatsioonid nimetanud üdini korruptiivseiks.
Talibani poliitilise tiiva esindaja Sohail Shaheen ütles vahepeal, et nemad on valmis saatma neljaliikmelise delegatsiooni USA juhitavate liitlasvägede baasi Kabulist põhja jäävas Bagramis, et nad jälgiksid vangide vabastamise tingimuse täitmist.
Visiit Bagrami oleks esimene kord, mil Talibani esindajad viibiksid niiöelda ametlikult Afganistanis pärast 2001. aastat, mil USA juhitud liitlasväed nad võimult kukutasid seoses maailma toonase esiterroristi ja Al-Qaeda liidri Osama bin Ladeni varjamisega.
Samal ajal kuulutas Afganistani valitsus reedel välja kolme nädala pikkuse liikumiskeelu Kabulis koroonapandeemia vastase võitlusega seoses. Varem sulgesid võimud Iraaniga piirneva Herati provintsi piirid, kust ligi 200 000 afganistanlast alates aasta algusest läbi sõitis pärast islamivabariigist naasmist ja kodudesse tagasi pöördumist.