/nginx/o/2020/03/31/13034672t1hefa0.jpg)
NATO nimetas täna kümneliikmelise ekspertkogu määratlema alliansi poliitilist kurssi pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron oli sellel reljeefselt diagnoosinud «ajusurma».
NATO nimetas ekspertkogu alliansi ühtsust ja rolli tugevdama
Viiest mehest ja viiest naisest koosneva rühma kaasesimeesteks on endine Saksa kaitseminister Thomas de Maziere ja endine Washingtoni tippdiplomaat Euroopas Wess Mitchell.
NATO sõnul pakuvad eksperdid välja «soovitusi alliansi ühtsuse tugevdamiseks, liitlaste poliitiliste konsultatsioonide ja koordineerimise tihendamist ning NATO poliitilise rolli tugevdamist».
Macron põhjustas mullu suurt kära skandaalse usutlusega Economistile, kus ta ahastavalt kurtis strateegilise ja poliitilise arutelu puudumise üle NATO-s.
Ta ütles, et Türgi ühepoolne pealetung kurdi võitlejatele Süürias ja Ühendriikide ettearvamatus president Donald Trumpi all näitab suuri puudujääke 70 aastat püsinud alliansis.
Prantsuse presidendi avaldus tõi kaasa avalikud etteheited teiste NATO riikide juhtidelt, teiste seas Saksa liidukantslerilt Angela Merkelilt ja Türgi presidendilt Recep Tayyip Erdoğanilt, kes soovitas Macronil omaenda aju uurida lasta.
Ka Ühendriigid tõrjusid Macroni soovitusi, mis nägid muu hulgas ette muuta NATO prioriteete, nihutades fookuse Venemaa ja Hiina ohult terrorismile.
NATO välisministrite kohtumisel novembris tegi Prantsusmaa ettepaneku moodustada väike rühm väljapaistvatest tegelastest, et asja arutada. Sellele vastas Saksamaa viivitamatult omaenda alternatiivse kavaga.
Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg tervitas Saksamaa ettepanekut, kuid Prantsusmaa oma keeldus isegi kommenteerimast.
Tüli varjutas detsembrikuist NATO tippkohtumist Londonis, kus riigijuhid palusid Stoltenbergil ekspertkogu moodustada.
Asjatundjate rühma kuuluvad muu hulgas veel Prantsusmaa endine välisminister Hubert Vedrine, Poola eksvälisminister Anna Fotyga, Kanada endine riikliku julgeoleku nõunik Greta Bossenmaier ning kõrge NATO ametnik ja endine Türgi diplomaat Tacan Ildem.
Kuid Venemaa suhtes äärmiselt kriitilise Mitchelli valimist kaasesimeheks võib tõlgendada kui keeldumist Macroni üleskutsetest soojendada suhteid Moskvaga.
NATO välisministrid, keda on Põhja-Makedoona ametlike ühinemise järel nüüd 30, peavad neljapäeval maha korralise kohtumise.
Esmakordselt ei kohtu nad silmast silma, vaid koroonaviiruse puhangu tõttu videosilla teel.