Arktika kohal laiutab kolme Gröönimaa suurune osooniauk

Põhjapoolus.

FOTO: Ekraanitõmmis Youtube'i videost.

Arktika kohale on moodustunud tavatult suur, pindalalt kolme Gröönimaa suurune osooniauk, kirjutab ajakiri «Nature».

Osooniauk on iga-aastane nähtus Antarktikas, kuid teadlaste sõnul leiti osooniauk praegu ka põhjas. Põhjuseks on Arktikas valitsev eriti külm ilm ning põhjapooluse ümbruse tugevad läänetuuled.

Maa stratosfääris,10-50 kilomeetri kõrgusel asuv osoonikiht kaitseb maakera Päikese kahjulike ultraviolettkiirte eest. Samas ei kujuta endast põhjapiirkonna kohal asuv osooniauk endast inimestele ohtu, sest teadlaste sõnul piseneb see lähinädalatel, sedamööda, kuidas saabub kevad ja soojeneb atmosfäär. 

Osooniauk võib ehk kuigivõrd jõuda ka asustatud piirkondade kohale, seetõttu on hea kasutada kaitsvat päikesekreemi, ütlevad teadlased.

Osooniaugu tekkimist soosivad lõunapoolusel valitsevad külmad ilmastikutingimused, kuid põhjas on selline asi haruldasem. Sel talvel oli Arktika kohal olev õhumass haruldaselt külm, mis tekitas kõrgele pilvi, kus käivitusid osoonikihti hävitavad protsessid.

Eelmisel korral oli märkimisväärne osoonikadu põhjapiirkonnas aastal 2011, kuid sel aastal tekkinud auk võib olla suurem kümne aasta tagusest osooniaugust.

«Minu meelest on see esimene kord, kui saame Arktikas rääkida tõelisest osooniaugust,» ütles ajakirjale «Nature» Saksa atmosfääriuurija Martin Dameris.

Maailma riigid leppisid osoonikihti hävitavate kemikaalide keelamises kokku 1987. aasta Montréali protokollis.

Lõunapoolkera iga-aastane osooniauk on tänu sellele väiksemaks muutunud, kuid kemikaalide kadumine atmosfäärist võtab aastakümneid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles