/nginx/o/2020/04/02/13037320t1ha4e8.jpg)
Poola, Ungari ja Tšehhi rikkusid Euroopa Liidu seadust, keeldudes vastu võtmast põgenikke viis aastat tagasi aset leidnud põgenikekriisi ajal, otsustas täna Euroopa Kohus.
Euroopa Kohus: Poola, Ungari ja Tšehhi rikkusid ELi põgenikeseadust (11)
Eirates Euroopa Liidu ühist jõupingutust jagada Kreekasse ja Itaaliasse saabuvad põgenikud ühenduse riikide vahel, ei suutnud nad täita oma kohustusi Euroopa Liidu seaduse ees, seisis kohtuotsuses.
Otsus võib tõenäoliselt viia trahvide kehtestamiseni nimetatud riikidele.
ELi riigid leppisid 2015. aastal kokku kuni 160 000 põgeniku jagamises liikmesriikide vahel. Viis aastat hiljem on Kreekal endiselt põgenikekoorma haldamisega raskusi ja Kreeka saarte laagrites elavad viletsates tingimustes tuhanded sisserändajad.
Ajutine ümberasustamise mehhanism kiideti heaks hääletusel, kus oli vaja liikmesriikide kahekolmandikulist enamust. Mehhanismi vastu hääletanute seas olid Tšehhi, Ungari ja Poola.
Lõpuks jaotati riikide vahel ainult umbes 40 000 põgenikku. Tšehhi, Ungari ja Poola ei võtnud kahe aasta jooksul, mil mehhanism toimis, vastu pea ühtegi sisserändajat.
«Me kaotasime, aga see pole oluline. Oluline on see, et me ei pea midagi maksma. Komisjon kannab õiguskulud,» kommenteeris Tšehhi peaminister Andrej Babiš riiklikule uudisteagentuurile CTK kohtuotsust.
«Oluline on ka see, et me ei võta vastu ühtegi migranti ja kvoodid on nüüdseks kadunud, ja see on suuresti tänu meile,» ütles ta.
Euroopa Kohus märkis, et kaalus seaduse vastu eksinud riikide vastuargumente, ent leidis, et need jäid vajaka. Kohus märkis, et kolmik ei saa mehhanismi jõustamise vältimist õigustada ei oma kohustusega hoida seadust ja korda ning tagada sisejulgeolekut, ega ka mehhanismi väidetava mittetoimimisega.
Riikide suutmatus põgenikekoormat hädas liikmesriikide abistamiseks jagada oli bloki ühe suurima poliitilise kriisi keskmes. Migratsiooniküsimusest on alates sellest ajast saanud parempopulistlike parteide leivanumber.