Soome kaitsepolitsei: terrorismioht on tõusnud

Copy
Politseinikud Turu linna väljakul 2017. aasta 19. augustil, mil leidis aset lauspussitamine, mida Soome kaitsepolitsei (Supo) nimetas terrorirünnakuks.
Politseinikud Turu linna väljakul 2017. aasta 19. augustil, mil leidis aset lauspussitamine, mida Soome kaitsepolitsei (Supo) nimetas terrorirünnakuks. Foto: AP/Scanpix

Soome kaitsepolitsei (Supo) andmetel on terrorismioht Soomes neljaastmelise skaala teisel tasemel ehk tõusnud, teatas Supo oma neljapäeval avaldatud aastaraamatus.

Ohutase pole muutunud võrreldes eelmise, 2017 a juunis avaldatud hinnanguga. Terrorismi tõkestamise jaoks oluliste isikute arv pole samuti oluliselt muutunud, olles eelmisel aasta umbes 390, märkis Supo ja lisas, et samas on nende isikute terrorismi toetav tegevus varasemaga võrreldes süvenenud.

Kaitsepolitsei hinnangul on rahvusvaheliste äärmuslike terrorirühmituste oht lääneriikides suurenenud, näiteks Islamiriik on oma territooriumi vähenemisest hoolimata jätkuvalt ohuks lääneriikidele ning nende sooviks on viia ellu terrorirünnakuid Euroopas. Ka paremäärmusliku terrorismi oht lääneriikides on tõusnud.

Terrorismi hetkeseis ja tegevusmaastik on samas muutunud nii Soomes kui rahvusvaheliselt. Reisimine konfliktipiirkondadesse on suurendanud nii võrgustumist kui võimekust ja valmisolekut vägivallaks. Eriti puudutab see muudatus islamiäärmuslasi, aga ka parem- ja vasakäärmuslikke rühmitusi, seisab aastaraamatus.

Siseriiklikud äärmusrühmitused olid Supo andmetel möödunud aastal vaiksed, ega kujutanud endast ohtu riiklikule julgeolekule või ühiskondlikule korrale. Äärmusrühmitustega seotud kuritegusid sooritati möödunud aastal umbes kümme, märkis kaitsepolitsei.

Paremäärmuslik kuritegevus seisnes peamiselt vägivallas, ebseaduslikes ähvardustes ning ühiskonna vastases ässitustegevuses. Vasakäärmuslike kuritegudena registreeriti ametiisiku vastane vägivaldne rünnak ja kahju, öeldakse aastaraamatus.

«Kõrgem kohus määras paremäärmusrühmitustest kõige tuntumale, uusnatsirühmitusele Pohjosmainen Vastarintaliike (PVL) ajutise tegutsemiskeelu. Seejärel alustas keskkriminaalpolitsei uurimist selles osas, kas PVL jätkas tegevust »Kohti vapautta« rühmituse nime all,» märkis Supo.

Vasakäärmuslaste tegevuse rõhuasetus on Supo andmetel olnud koostöö kurdirühmitustega ning äärmuslik fašismivastane tegevus.

Vasakäärmuslaste ja kurdide koostöös reisisid mõned soomlased viimastel aastatel Süüria kirdeossa, et liituda piirkonnas tegutsevate kurdi taustaga relvarühmitustega. Fašismivastased äärmusrühmitused on aasta jooksul proovinud segada paremäärmuslike rühmituste korraldatud avalikke meeleavaldusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles