Kui veebruaris hakkas uude koroonaviirusesse nakatumine Lõuna-Koreas kiiresti kasvama, viisid puhangu jäljed peagi salapärase ususektini. Nüüdseks on selge, et Prantsusmaal pani viirusepommi tiksuma evangeelsete kristlaste suurkogunemine ning India puhangut seostatakse nii moslemite palveürituse kui ka viiruse reisilt kaasa toonud sikhi preestriga. Kuidas on nii paljudes paikades saanud jumala õnnistuse otsimisest saatuslik samm?

Kuigi Lõuna-Korea on nüüdseks saanud koroonaviiruse leviku paremini kontrolli alla kui mitmed teised riigid, oleks suurem probleem võinud jääda olemata, kui Shincheonji Jeesuse Kiriku liikmed oleks käitunud vastutustundlikumalt.

Ühel sekti liikmel, 61-aastasel naisel tekkis 10. veebruaril palavik, kuid ta käis sellest hoolimata vähemalt neljal jumalateenistusel viiruspuhangu keskmeks saanud 2,5 miljoni elanikuga Daegu linnas, enne kui sai Covid-19 diagnoosi, vahendas AFP. Lõpuks seostati sektiga riigis koguni 5000 nakkusjuhtu.

Prantsusmaalt liikus viirus üle ookeani

Lõuna-Korea kogemusest ei paista siiski eriti õppust olevat võetud, sest Prantsusmaa koroonaviirusepuhangu tõeliseks kiirendiks sai Kristliku Avatud Ukse kiriku nädal aega kestnud palvusi, ühislaulmist ja töötube täis suurkogunemine veebruari keskel Mulhouse’is, umbes 100 000 elanikuga linnas Saksamaa ja Šveitsi piiri lähistel.

«Me ülistame Jumalat! Kas sa tunned täna õhtul rõõmu?» hõikas 18. veebruaril õhtupalvust alustanud gospelkoori juht evangeelse suurkiriku lavalt. Sajad inimesed, kellest paljud oli kiriku aasta tippsündmusele koguni välismaalt kohale sõitnud, vastasid: «Jaa!»

Tol õhtul vanasse kaubanduskeskusesse rajatud 2500-kohalisse pühakotta kogunenud usklike seas oli koroonaviirusesse kandja, vahendas Reuters. Keegi aga ei muretsenud: WHO andmeil oli selleks ajaks tuvastatud Prantsusmaal 12 koroonaviirusesse nakatunut, neist mitte ükski Mulhouse’i kandis.

«Sel ajal tundus Covid olevat mingi kauge asi,» lausus kiriku esipastori poeg ja asutaja pojapoeg Jonathan Peterschmitt. 

Kommentaarid
Copy