/nginx/o/2020/04/04/13040640t1hdfdd.jpg)
Juba kaks aastat on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon püüdnud välja juurida Kuuba üht peamist humanitaarprogrammi ehk riigi palgal olevate meditsiinitöötajate üleilmseid missioone, mis levitavad kommunistliku riigi niinimetatud pehmet võimu, kuid toovad riigile sisse ka miljardeid dollareid väärtuslikku välisvaluutat.
Arste ja õdesid ühtviisi ekspluateeritud töölisteks ja kommunistliku ideoloogia mõjuagentideks sildistanud USA on viimasel ajal saavutanud rea omamoodi võite seoses asjaoluga, et Brasiilia, Ecuador ja Boliivia on tagasi saatnud tuhandeid selliseid töötajaid, kuna tavapäraselt Havannaga sõbralikes liitlassuhetes olnud vasakpoolsed valitsused on asendunud rohkem Washingtoni-sõbralikematega.
Koroonaviiruse pandeemia on toonud aga sedapuhku Kuuba meditsiinidiplomaatia jaoks kaasa ka tegelikult positiivseid uudiseid, kuna arstid on siirdunud uutele missioonidele, et võidelda COVID-19 viiruse vastu vähemalt 14 erinevas riigis, teiste seas ka Itaalias ja Hispaania-Prantsusmaa piiril asuvas Andorras. See aitab aga omakorda kaasa saareriigi maine tõusule üleilmse kriisi keskmes.
«Olen teadlik Ühendriikide seisukohast, ent me oleme suveräänne riik ja võime ise valida endale partnerid, kellega me koostööd teeme,» ütles Andorra välisminister María Ubach.
Kõige rängemalt räsitud Itaalia Lombardia maakonnas Crema linnas töötab 52 Kuuba arsti ja õde, kes on üles seadnud välihaigla 32 voodikohaga ning kus on hapnikumaskid ja lisaks veel kolm intensiivravi voodit.
«Tegemist on tugevalt sümboolse hetkega, sest Crema haigla on algusest saadik pidanud silmitsi seisma erakordselt keerulise olukorraga,» ütles maakonna tervisejuht Giulio Gallera välihaigla avamisel eelmisel nädalal. «Patsientide arv, kes on emos käinud ja jätkuvalt käivad, ning osakondades, on pannud meditsiinilise personali tõeliselt raskele proovile.»
Trumpi administratsioon on püüdnud nurjata seda Havanna sissetulekuallikat kui osa pikaajalisest kavast karmistada sanktsioone. Washington püüab jätkuvalt keelitada riike loobuma Kuuba meditsiinipersonaliga lepingute sõlmimisest, seda vaatamata pandeemiale, argumenteerides, et nende palk ja töötingimused ei vasta kaugeltki valdkonna standardeile.
«#Kuuba valitsus jätab endale enamiku palgast, mida arstid ja õed teenivad, teenides selle rahvusvahelistel meditsiinimissioonidel, kus nad on haavatavad jubedate töötingimuste tõttu,» säutsus välisministeerium eelmisel nädalal. «Riigid, mis taotlevad Kuuba abi #COVID-19 vastu võitluses, peaksid üksipulgi lahkama lepinguid ja lõpetama tööjõu väärkohtlemise.»
Kuubal on hetkel 67 riigis umbes 37 000 meditsiinitöötajat, neist enamik pikaajalistel missioonidel. Osa arstidest on saadetud teenima tasuta abimissioonidele, kuid paljud riigid maksavad seevastu Kuuba valitsusele otse nende teenuste eest. Osal juhtudest on rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid kulud tasunud.
Hiljutiste välimissioonide käigus on Henry Reeve'i Brigaadist - mille asutas 2005. aastal riigi kauane diktaator Fidel Castro ning millele ta pani nime 19. sajandi ameerika vabatahtliku järgi, kes võitles Kuuba iseseisvussõjas Hispaania vastu - saadetud vähemalt 593 arsti Surinamesse, Jamaikale, Dominicale, Belizesse, Saint Vincent ja Grenadiinidele, Saint Kitts ja Nevisele, Venezuelasse ja Nicaraguasse. Osa neist on seeläbi kinnistamas juba olemasolevaid meditsiinilisi missioone.
Kõiki neid missioone seostatakse koroonaviiruse pandeemiaga, ehkki osas neist riikidest on tuvastatud nakkusjuhtumeid vaid käputäis. Ühtegi lepet ega missiooni rahastamise tingimusi ei ole avalikustatud.
Havanna on öelnud, et riik saab iga aasta avalike teenuste ekspordist kuus miljardit dollarit tulu ning meditsiiniteenused moodustavad sellest lõviosa. Kui Brasiilia saatis 2018. aastal maalt välja Kuuba arstid, siis selgusid üksikud detailid lepingute kohta, mille kohaselt maksis Lõuna-Ameerika suurriik iga arsti eest iga kuu suurusjärgus 3100 dollarit, millest 70 protsenti läks kommunistliku valitsuse kaukasse.
Arstide palk vaeses saareriigis on üldjuhul vähem kui sada dollarit kuus, seega üleilmsetel missioonidel osalemine tähendab meditsiinitöötajatele märkimisväärset palgahüpet, isegi kui töötasu jääb rahvusvahelistest standarditest tunduvalt madalamale.
Andorra katalaanikeelne päevaleht Diari d'Andorra kirjutas kolmapäeval viitega tervishoiuminister Joan Martínez Benazet'le, et üks 39-st Kuuba arstist on Andorras andnud positiivse koroonaviiruse proovi ning viidud hotelli karantiini. Kuuba valitsus ei vastanud palvele olukorda kommenteerida.
Koroonaviirusesse nakatumise oht on niiöelda rindejoonel töötavatele inimestele erakordselt kõrge. Ainuüksi Itaalias on üle 10 000 meditsiinitöötaja nakatunud koroonaviirusse ning vähemalt 69 arsti on surnud.
Enamikul inimestest möödub haigus siiski leebete või mõõdukate sümptomite tähe all, piirdudes palaviku ja köhaga. Kuid enamasti vanemate ja juba olemasolevate tervisehädadega inimestele võib viirus tekitada tõsiseid ja kohati eluohtlikke sümptomeid nagu ka kopsupõletiku puhul.
Kuuba ametnikud on uhkusega riputanud veebi üles videolõike arstidest, kellele aplodeeritakse, kui nad tööle asuvad, ning siunanud Trumpi valitsust selle kriitikatule eest.
«Häbi teil olgu. Selle asemel, et Kuubat ja selle pühendunud arste rünnata, peaksite hoolima tuhandetest haigetest ameeriklastest, kes kannatavad teie valitsuse skandaalse hooletuse ning teie läbikukkunud tervishoiusüsteemi suutmatuse tõttu nende eest hoolt kanda,» säutsus Kuuba suursaadik Kanadas Josefina Vidal Twitteris.
Argentina ametnikud on arutanud ka võimaliku abi palumist Kuubalt võitluses koroonaviirusega ning peatselt siirdub Havannast Kesk-Aafrika riiki Angolasse järgmine arstlik missioon.
Kuubal on võrdlemisi kõrge meditsiinitöötajate suhtarv inimeste arvu kohta, 11 miljoni elanikuga saareriigis on meditsiinipersonali hulk umbes 90 000 juures.
Henry Reeve'i Brigaad on varasemalt käinud abis ohtlike nakkushaiguste missioonidel, neist kõige kuulsam missioon viis Kuuba arste Lääne-Aafrikasse 2014. aastal, mil rinda pisteti ebola viirusega. Sellele missioonile andis oma heakskiidu ja tegi koostööd toonase USA presidendi Barack Obama administratsioon, mis aitas kaasa pingete leevendamisele kahe aastakümneid vaenutsenud riigi vahel ja viis Havanna-Washingtoni diplomaatilise sulani hiljem samal aastal.