Rwandas leiti 30 000 genotsiidiohvri säilmetega massihaud

Rwanda genotsiidis mõrvatud inimeste säilmed Ntarama kirikusse rajatud memoriaalis.

FOTO: Ben Curtis / AP / Scanpix

Rwanda võimu leidsid ühte orgu rajatud paisust massihaua, milles võivad olla rohkem kui 30 000 inimese säilmed, kes tapeti enam kui veerand sajandit tagasi riik laastanud etnilises konfliktis tutside ja hutude vahel.

Tegu on viimaste aastate märkimisväärseima leiuga 800 000 tutsi ja neid kaitsa püüdnud hutu elu nõudnud konflikti uurimises. Seni on massihauast kaevatud välja 50 inimese säilmed.

Teave suurest massihauast paisus laekus võimudele lähikonna elanikelt.

«Nüüd oleme silmitsi probleemiga, et paisus on vesi, aga me püüame seda kuivatada,» selgitas Associated Pressile genotsiidiohvreid ühendava organisatsiooni Ibuka tegevsekretär Naphtal Ahishakiye. Org, kust massihaud leiti, asub Ida-Rwandas pealinna Kigali lähistel.

Võimude kinnitusel kaevati pais juba ammu enne 1994. aastal aset leindud genotsiidi, et varustada ümbruskonna riisipõlde veega.

Uut infot Rwanda genotsiidiõuduste kohta on viimasel ajal hakanud päevavalgele tulema, kuna paljud toonaste kuritegude tõttu süüdi mõistetud inimesed on nüüdseks oma karistuse kandnud, vanglast vabanenud ning valmis jagama teavet massihaudade kohta.

Paljude genotsiid üleelanute jaoks on matmispaikade leidmine eriti oluline, kuna tajutakse, et tegelikku leppimist ühiskonnas ei saa toimuda enne, kui tapatöödes osalenud ei lõpeta info varjamist selle kohta, kuhu mõrvatud inimesed maeti.

Viimati leitud massihauast ohvrite välja kaevamise muudab keerulisemaks koroonaviiruse pandeemia, mis takistab inimeste kogunemist. «Me püüame anda endast parima, et pakkuda surnutele väärikat matust,» lausus Ahishakiye.

Homme möödub 26 aastat genotsiidi puhkemisest Rwandas, kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud kogunemispiirangute tõttu meenutatakse tänavu tapatalguid vaid televisioonis ja sotsiaalmeedias.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles