Täna 90 aastat tagasi allkirjastati Nõukogude Liidus määrus, millega sai alguse aastakümnete jooksul miljoneid inimesi rakkes hoidnud GULAGi vangilaagrite süsteem.

GULAGi vangilaagrite loomisele pandi alus 7. aprillil 1930. aastal, mil NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogus võeti vastu määrus number 130/63 ja loodi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse hakkasid kuuluma kõik Nõukogude Liidu vangilaagrid.

Tingimused laagrites olid karmid. Igas laagris viibis 2000 kuni 10 000 inimest, kel tuli töötada kuni 14 tundi ööpäevas, sageli karmides ilmastikutingimustes.

Sunnitööliste käsutuses olid väga lihtsad tööriistad, kehvad riided ja turvavarustus puudus täielikult. Töölised võisid veeta päevi käsisae või kirvega puid maha võttes või lihtsate labidatega külmunud maad kaevates. Kuulujuttude kohaselt leidus vange, kes raske töö vältimiseks oma käsi vigastasid, näiteks need lausa maha raiusid või ahju asetades kätele põletushaavad tekitasid.

Kommentaarid (12)
Copy