Komi näide tõestab: haiglad võivad olla viiruse superlevitajad

Komi Vabariigi pealinna Sõktõvkari linnaväljak.

FOTO: Sergei Paršukov/TASS/Scanpix

Väikese elanikearvuga Komimaa on saanud Venemaa üheks koroonaviiruse epitsentriks. Viiruse leviku tõttu haiglates on seal suletud juba kuus raviasutust.

21. märtsil avaldas grupp arste, kes olid ravinud Bergamos koroonaviiruse patsiente ajakirjas New England Journal of Medicine artikli, milles väitsid, et haiglad võivad olla koroonaviiruse ühed suurimad levitajad.

«Me oleme avastanud, et haiglad võivad olla Covid-19 peamised kandjad,» kirjutasid Itaalia arstid. «Neis kasvab kiiresti nakatunud patsientide hulk, mis võimaldab edasikandumist nakatumata patsientidele.»

Kolm päeva hiljem tuli panna karantiini üks Komi Vabariigi haigla, kui viirus hakkas levima sealsete töötajate hulgas. Eile õhtuks oli Komis pandud karantiini veel viis haiglat, mis ei oleks pidanud tegelema koroonapatsientide raviga.

Kuigi umbes 900 000 elanikuga Komi Vabariik on hõredalt asustatud ja on Venemaa üks kaugemaid regioone, on sellest saanud riigi koroonaviiruse peamisi levialasid. 150 juhtumiga on Komimaa riigis nakatumiste suhtarvult teine piirkond pealinn Moskva järel. Ametlikel andmetel on Komimaal surnud viiruse tagajärjel kolm inimest.

«Paistab, et Sõktõvkar võib vabalt lõpetada mittekadestamisväärses Venemaa Bergamo rollis,» lausus inimõigusühenduse Public Verdict advokaat Ernest Mezak, kes uurib koroonaviiruse levikut Komi Vabariigis.

Alates Itaalia arstide hoiatusest on maailma tervishoiuametnikud hakanud märkima, et tervishoiutöötajad võivad olla viiruse superlevitajad. Kord nakkuse saanud, võivad nad kiirendada viiruse levikut ja nõrgestada tervishoiusüsteemi võimekust pandeemiaga võidelda.

Intervjuud Komi arstidega ja kohalike teated kinnitavad selle kordumist ka Komi Vabariigis. Arstid on jäänud haigeks, patsiente on viidud ühest haiglast teise ja testimata patsiente on liiga kiiresti vabastatud.

24. märtsil suleti Ežvinskaja piirkonna haigla ning kõik patsiendid ja arstid pandi sinna karantiini. Ülejärgmisel päeval kinnitati, et kuuel inimesel on haiglas tuvastatud koroonaviirus, teiste hulgas kirurgia osakonna juhil, samuti tema naisel ja äial. Varsti teatati juba 48 inimese nakatumisest haiglas.

Kuigi võimud teatasid, et haigla on suletud ja täielikult kontrolli all, oli paar päeva varem hakatud sealt viima patsiente üle teistesse kliinikutesse.

25. märtsil viidi viis koroonapatsienti Sõktõvkari nakkushaiguste kliinikusse, mis oli eraldatud regiooni koroonahaigete raviks. Kuid mõned patsiendid saadeti väidetavalt ka teise haiglasse, mis ei olnud valmis koroonaviirusega patsiente vastu võtma.

Mezaki ja ühe haigla arsti sõnul viidi mitmed ilma sümptomiteta patsiendid Sõktõvkari Komi Vabariigi kliinikumi. Kolm tolle haigla arsti kinnitasid Moscow Timesile, et olid kuulnud, et patsiendid toimetati nende juurde, kuid ei saanud seda otseselt tõestada.

Märtsi lõpus selgus, et üks patsient oli andnud seal positiivse koroonaviiruse proovi. Viimaks suri ta haiglas 4. aprillil.

Pärast patsiendi surma oli haigla ainus ettevaatusabinõu intensiivravi kõrval asuva labori sulgemine ja selle töötajate koju saatmine. Kaks päeva hiljem andsid positiivse viiruseproovi üheksa inimest kuues haigla osakonnas, teatas esmaspäeval Novaja Gazeta.

Väljaanne lisas, et tervishoiuministeerium kavatseb testida kõiki 20. märtsi ja 4. aprilli vahel haiglast vabastatud inimesi.

Kuigi pole selge, kuidas koroonaviirus jõudis Komi kliinikusse, on selge, et viiruse levikule kogu regioonis aitas kaasa patsientide liikumine teistesse raviasutustesse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles