Venemaa hurjutas USA-d Gagarini eiramise pärast kosmonautikapäeval

Nõukogude kosmoselaev Vostok I, mis 1961. aasta 12. aprillil viis kosmosesse esimese inimesena veel samal päeval majoriks ülendatud Juri Gagarini. Foto on tehtud 1965. aastal Moskvas, kus kosmoselaeva esmakordselt avalikkusele näidati.

FOTO: AKG Images / Scanpix

Vene välisministeerium süüdistas pühapäeval USA välisministeeriumit desinformatsiooni levitamise eest, kui viimane jättis rahvusvahelisel kosmonautikapäeval oma Facebooki postituses mainimata, et esimene inimene kosmoses oli nõukogude kosmonaut Juri Gagarin.

ÜRO Peaassamblee tähistas 2011. aastal rahvusvahelist kosmonautikapäeva eriliselt, kui Gagarini 1961. aasta 12. aprilli ajaloolisest lennust möödus 50 aastat.

USA välisministeeriumi veebilehel seisis aga pühapäeval teave, mille kohaselt leidis küll 59 aasta eest aset esimene mehitatud kosmoselend, kuid selle sooritanud inimese nime ei olnud lehel kuskil mainitud.

«Selle mainimata jätmine on desinformeerimine ning tõejärgse ajastu üks peamisi trikke,» kirjutas Vene välisministeerium oma kodulehel.

Venelased peavad Gagarini lendu tänini oma lähiajaloo tähtsündmuseks, mis oli suur mainevõit Nõukogude Liidule.

1961. aasta 12. aprillil kell 09.07 Moskva aja järgi lausus Gagarin kuulsad sõnad «Nu, pojehali!» («Läksime!»), kui kosmoselaev Vostok Baikonuri (Bajkongõri) kosmodroomilt tollases Kasahhi NSV-s õhku tõusis.

Toona 27-aastase Gagarini ajalooline lend kestis 108 minutit ning lõppes pärast tiiru ümber Maa Kesk-Venemaal Saratovi oblastis, kus Gagarin mõne kilomeetri kõrgusel oma kapslist katapulteerus ja langevarjuga põllule laskus.

«See oli üks 20. sajandi suurimaid sündmusi,» ütles Vene kosmoseagentuuri (Roskosmos) juht Anatoli Perminov toona, 2011. aasta 12. aprillil ajaloolist sündmust kommenteerides. «Tema lend pööras uue lehekülje inimkonna arengus.»

End ajalukku kirjutanud Gagarini lend tähendas Nõukogude Liidule ka suurt propagandavõitu USA üle. Ameeriklased suutsid tõsise vastulöögi anda 1969. aastal, kui jõudsid võidujooksus Moskvaga esimesena Kuule.

«Ma usun, et see oli tõeliselt revolutsiooniline sündmus,» ütles toonane Vene president Dmitri Medvedev Hiina televisioonile antud usutluses, mille ärakirja Kreml avaldas. «See oli Nõukogude Liidu kosmoseuuringute silmapaistev saavutus, mis jagas maailma ajaks enne seda lendu ja pärast, millest sai kosmoseajastu.»

Erinevalt 1960. aastate võidujooksust on tänapäeval kosmosemissioonidel kõige olulisem rahvusvaheline koostöö, nii USA kui ka teiste partneritega.

Lisaks Gagarini sangarlikkusele meenutab Venemaa ka Gagarini kosmosesse viinud raketi leiutajat Sergei Korolevi. Stalini ajal Gulagi laagrisse saadetud Korolev tõusis hiljem sedavõrd tähtsaks tegijaks, et tema olulisus tehti avalikuks alles pärast tema surma 1966. aastal.

Aastapäevaga seoses avaldati 2011. aastal ka Gagariniga seotud salapärasemad asjaolud, eriti tema seni lahendamata hukkumine 1968. aasta lennuõnnetuses.

Avalikustatud dokumentidest selgub, et tema lennuk tegi ilmselt õhupalliga kokkupõrke vältimiseks manöövri, mis põhjustas Gagarini ja instruktor Vladimir Serjogini surmaga lõppenud õnnetuse.

Samuti meenutasid endised kosmoseprogrammi töötajad, kuidas nad pidid aastaid valetama, et Gagarin maandus kapslis, mitte langevarjuga, nagu tegelikult juhtus. Selle põhjuseks oli hirm, et rahvusvahelised organisatsioonid ei võta tema orbiiti seetõttu arvesse.

Hetkel, 2020. aasta aprilli keskpaigas, on Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) käimas USA-Venemaa astronautide-kosmonautide ühismeeskondade vahetus.

Anatoli Ivanišin ja Ivan Vagner Vene kosmoseagentuurist Roskosmos ja Chris Cassidy USA kosmoseagentuurist NASA startisid 9. aprillil kell 13.05 kohaliku aja järgi. Kava kohaselt jäävad Ivanišin, Vagner ja Cassidy kosmosesse 196 päevaks ning naasevad Maale oktoobris.

ISS-is praegu viibivate NASA astronautide Jessica Meiri ja Andrew Morgani ning Vene kosmonaudi Oleg Skripotška tagasilend on kavandatud 17. aprillile.

Lennu ettevalmistused kulgesid kõrgendatud ettevaatusmeetmetega, et koroonaviirust COVID-19 kosmosejaama mitte kaasa viia. Astro- ja kosmonaudid olid enne lendu pea täielikult eraldatud ja kõiki nendega kokkupuutuvaid töötajaid kontrolliti pidevalt. Lähedasi kosmodroomile neid ära saatma ei lastud.

Tagasi üles