Kolmveerandsaja aasta eest avanes ülerahvastatud Bergen-Belseni koonduslaagri vabastanud brittidele õõvastav vaatepilt. Tuhanded matmata surnukehad lebasid kõrvuti veel vaevu elus püsinud inimestega. Näljast nõrkemas naised surusid nägusid vastu barakkide aknaklaase, et viimast korda enne surma päikesevalgust näha. 

15. aprillil 75 aastat tagasi jõudsid esimesed Briti sõdurid Saksamaa põhjaosas asuvasse Bergen-Belseni koonduslaagrisse. Aastatel 1943 kuni 1945 toimetati Bergen-Belsenisse ligikaudu 120 000 inimest, kellest elu jätsid ligikaudu pooled. 

Saksa ringhääling NDR kirjutas sel nädalal laagri vabastamise aastapäeva puhul, et Bergen-Belseni laager on üks natsionaalsotsialismi kuritegude selgeimatest sümbolitest, sest erinevalt paljudest teistest koonduslaagritest, ei jõudnud SS-i ohvitserid Bergen-Belsenis toimunud koleduste jälgi enne liitlasvägede kohalesaabumist hävitada. 

«Me ei eeldanud, et midagi näeme. Me ei teadnud, et selline paik eksisteerib,» rääkis hiljuti The Guardianile endine Briti sõdur Ian Forsyth, üks esimestest lääneliitlaste sõduritest, kes laagrisse jõudis.

«Me olime liikunud edasi teadmata, et meid miski ees ootab. Ma arvan, et see oli asja juures kõige kohutavam,» ütles 96-aastane mees, kui meenutas 75 aasta taguseid sündmusi.

See, mille Forsyth ja tema kaasvõitlejad eest leidsid, raputas nad üdini läbi.

Kommentaarid (4)
Copy