Suur suremus tekitab kahtlusi Rootsi koroonastrateegia kohta

Rootsi on karmide keeldude asemel andnud soovitusi. Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Rootsis ületas koroonaviiruse tõttu surnute arv eile 1000 inimese piiri ja sellega jõudis riik kurva tähiseni.

Kõrge surmajuhtumite arv on taas juhtinud tähelepanu Rootsi otsusele mitte kehtestada karme liikumispiiranguid. Avatuks jäeti koolid, kohvikud, baarid ja restoranid. Nüüdseks on ka peaminister Stefan Lövfen tunnistanud, et edaspidi võib karmimate meetmete kehtestamine vajalikuks osutuda.

Eilsete andmete kohaselt oli koroonaviiruse tagajärjel surnud 1033 rootslast. Kuigi näiteks Itaalia, Hispaania ja Ühendkuningriigiga võrreldes on surnute arv riigis veel tagasihoidlik, on sealne statistika teiste Skandinaavia riikidega võrreldes märksa hullem. Suremus on peaaegu kümme korda suurem kui Soomes, neli korda suurem kui Norras ja kaks korda suurem kui Taanis.

Viimase arenguna palusid 22 akadeemikut valitsusel kurssi muuta. «Seda lähenemist tuleb muuta radikaalselt ja kiiresti,» kirjutasid akadeemikud Dagens Nyheteris avaldatud arvamusloos.

Lövfeni leebet lähenemist on kritiseeritud kogu maailmas, teiste seas on sõna sekka öelnud USA president Donald Trump. Rootsi valitsus, ametid ja poliitikakujundajad ütlevad aga, et nende lähenemine baseerub ideel, mille kohaselt on vabatahtlik sotsiaalne distantseerimine täielike liikumispiirangute kehtestamisest efektiivsem. Nende sõnul on Rootsi mudel pikka aega kestva pandeemiaga võitlemisel jätkusuutlikum.

Sarnaselt ülejäänud maailmaga on ka Rootsis enim surmajuhtumeid vanemaealiste seas. Ka peaminister on tunnistanud, et valitsus pidanuks vanemate inimeste kaitsmiseks rohkem ära tegema.

«Meil on olnud kahetsusväärne areng, eriti võrreldes meie naaberriikidega. Viirus on jõudnud mitmesse hooldekodusse,» ütles Rootsi juhtiv epidemioloog Anders Tegnell eilsel pressikonverentsil.

Dagens Nyheteris sõna võtnud akadeemikud julgustasid valitsust vastu võtma mitmeid erimeetmeid, et elusid päästa. «Sulgeme koolid, samamoodi nagu Soome on teinud. Kõik vanemaealistega töötavad inimesed peavad kandma kaitsevarustust. Alustama peab masstestimisega patsientidega töötava personali seas ja teha tuleb antikehade teste, et immuunsuse saanud inimestel oleks võimalik tööle naasta.»