15. aprill on diktatuuri taaga all elavatele põhjakorealastele aasta suurim pidupäev: kogu riik tähistab siis hardalt päikesepäeva ehk Põhja-Korea rajaja, Igavese Presidendi Kim Il-sungi sünniaastapäeva. Täna olid hirmuvalitseja kuju ette Pyongyangis lilli asetanud kodanikud varjunud näomaskide taha, kuid pidustustele kohased raketikatsetused korraldas riik juba eile ning Kimi mõju tema pojapoja valitsetavatas riigis pole seni kuhugi kadunud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kim Il-sungi sünnipäev pole põhjakorealastele mitte ainult jõuludega võrreldav pikk püha, mil riik võimaldab rahvale tavalisest rohkem toitu ja elektrit ning laste hellitamiseks komme, vaid riigi rajaja sünni järgi käib ka ajaarvamine. Põhjakorealaste jaoks pole käes mitte aasta 2020 vaid Juche 109.

Juche on Põhja-Korea ametlik ideoloogia, mille keskmes on põhimõte, et tõelise sotsialismi saavutamiseks tuleb olla tugev ja loota vaid endale – mis siis, et läbi aegade on riik toetunud Hiinale ja varem ka Nõukogude Liidule. Uue ajaarvamise võttis Põhja-Korea kasutusele 1997. aastal, kasutades nüüd Gregoriuse kalendrit aja kohta enne Kim Il-sungi sündi ehk enne 1912. aastat ning suure liidri sünnile järgnevad aastad on Juche aastad.

Selles, et 15. aprill 1912 Pyongyangi lähistel Mangyongdaes sündinud Kim Il-sungist – või sünnipäraselt tegelikult Kim Sŏng-just – sai juba seitse aastakümmet püsiva diktatuuri rajaja oli aga palju juhuslikku.

Kui Korea poolsaar jagati pärast Teist maailmasõda piki 38. paralleeli Nõukogude Liidu kontrolli alla jäävaks põhjaks ja Ameerika Ühendriikide kontrollitavaks lõunaks, sokutas Jossif Stalin Kimi Põhja-Koread juhtima.

Tegelikult polnud Kim toona Nõukogude Liidu esimene valik, kirjutas raamatus «Suur juht ja hävituslendur» («The Great Leader and the Fighter Pilot») Blaine Harden. Moskva oleks hea meelega näinud Põhja-Korea eesotsas hoopis Cho Man-siki, poliitilist liidrit, keda tunti nime all Korea Gandhi.