/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/04/15/13056512t1h0d41.jpg)
Rootsi lähenemine uue koroonaviiruse ohjeldamisele on naaberriikidest suurema COVID-19 suremuse tõttu kriitikatule alla sattunud.
Rootsi leebemad koroonapiirangud sattusid kriitika alla (6)
Kolmapäevase seisuga oli koroonaviirus nõudnud seal 1203 inimelu. Nakkusjuhtumite arv ulatub peaaegu 12 000-ni. Soomes, Taanis ja Norras, kus on kehtestatud karmimad piirangud pandeemia tõkestamiseks, on need arvud madalamad.
«Võimud ja valitsus ei uskunud rumalast peast, et epideemia üldse jõuab Rootsi,» ütles epidemioloogia professor Bo Lundbäck Göteborgi Ülikoolist
Erinevalt oma Skandinaavia naabritest ja Euroopast pole Rootsi kehtestanud karmimaid liikumiskeelde, vaid on ärgitanud elanikke võtma isiklikku vastutust ning järgima sotsiaalse distantsi reegleid. Samas on keelatud enam kui 50 inimese kogunemised ja külaskäigud hooldekodudesse.
Rootsi valitsus pole oma poliitikast taganenud rahvusvahelisest tähelepanust ja siseriiklikust debatist hoolimata.
Ajalehes Dagens Nyheter avaldatud pöördumises kritiseerisid Lundbäck ja veel 21 eksperti teisipäeval Rootsi tervishoiuametit selle väidetavalt puuduliku lähenemise pärast.
Nad süüdistasid valitsust korraliku strateegia puudumises ning väitsid, et koroonaviiruse suremus on Rootsis palju kõrgem kui selle Skandinaavia naaberriikides.
Ametnike sõnul on aga praegune poliitika pikas plaanis jätkusuutlik, erinevalt lühiajalistest meetmetest, mille piiratud efektiivsus ei õigusta nende mõju ühiskonnale.
Eelmisel nädalal teatasid riigi tervishoiuametnikud, et 40 protsenti surmajuhtumitest on seotud vanade- ja hooldekodudega. Valitsuse sõnul saavad selle põhjuseks olla vaid mõned tegurid: kas inimesed ei järgi külastamiskeeldu või nende asutuste personal on käinud haigena tööl.
Göteborgi Ülikooli teadlase Ingmar Skoogi sõnul võis sarnase olukorra tingida see, et hooldekodude personalile ei maksta palka, kui nad jäävad kergete sümptomitega töölt koju.