Trump ulatab WHOga võideldes Hiinale PR-võimaluse
/nginx/o/2020/04/16/13058202t1hcc8d.jpg)
Otsusega peatada ajutiselt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahastamine võis USA president Donald Trump küll võita plusspunkte kodumaal, kuid annab Hiina võimaluse tähelepanu Pekingi eksimustelt kõrvale juhtida.
Trump teatas teisipäeval otsusest peatada ajutiselt WHO rahastamine, süüdistades organisatsiooni hiinameelsuses ja aeglases reageerimises koroonaviiruse kriisile.
Üldiselt Trumpi toetava konservatiivse mõttekoja Heritage Foundation vanemteadur Brett Schaefer märkis, et on WHO kohta tehtud kriitikaga nõus, kuid Ameerika Ühendriigid suutsid oma sõnumi kiiva keerata.
«Paljude maailma riikide seas on olnud palju pahameelt ja viha Hiina tegutsemise ja tema rolli pärast Covid-19 levimisel üle maailma ja ma arvan, et presidendi otsus juhib tähelepanu kõrvale sellelt küsimuselt Ameerika Ühendriikide otsusele,» lausus Schaefer.
Trumpi administratsioon süüdistab WHOd ja selle liidrit, Etioopia päritolu arsti Tedros Adhanom Ghebreyesust suutmatuses seada kahtluse alla Hiina esialgseid väiteid, et uus koroonaviirus ei kandu edasi inimeselt inimesele. Samuti ei ole USA rahul sellega, et WHO ei kuulutanud koroonaviirust varem ülemaailmseks hädaolukorraks.
Kuid ka Trump ise on kiitnud Hiinat läbipaistvuses ja heas tegutsemises. Veel veebruaris tunnustas ta Pekingit efektiivse töö eest.
Masrshalli fondi tegevjuht Derek Chollet nimetas teadet WHO rahastuse peatamisest iseendale tekitatud haavaks, mis näitab sümboolselt, et USA astub tagasi enda ajaloolisest juhirollist.
«Ja arvestades seda, kuivõrd maailm on pööranud tähelepanu USA enda tegutsemisele, ei paista Ühendriigid nagu liitlane, keda saaks usaldada,» märkis Chollet, kes teenis president Barack Obama administratsioonis.
«Ilmselgelt on see katse veeretada selle eest süü Hiinale. See võib lõppeda aga Hiinale eelise andmisega, mida nad kasutavad näitamaks maailmale, et probleem on USAs,» lisas ta.
Chollet' sõnul on veel vara öelda, kas Hiina strateegia võib edukaks kujuneda, sest tema sõnul on USA liitlased harjunud nägema Washingtoni sarvede puksimist organisatsioonide rahastamise küsimustes. Neid otsuseid saab Kongress ka tagasi pöörata.
Enne Trumpi otsust oli hakanud tekkima laialdane rahvusvaheline pahameel Hiina tegevuse pärast viirusele reageerimisel. Mitmed riigid olid hakanud esitama küsimusi Hiina abisaadetiste tagamaade kohta, mis paistsid olevat tehtud kaamerate ees eksponeerimiseks. Prantsusmaa kutsus koroonaviirusega seoses välja Hiina suursaadiku, samuti olid mitu Aafika riiki vihased oma kodanike diskrimineerimise pärast Hiinas.
USA välisministeeriumi rahastuse eest vastutav juhtiv demokraat Patrick Leahy märkis, et Trump sisuliselt «lõikab ära liitlase varustamise, samal ajal kui vaenlane läheneb».
«Soovimata võtta vastutust kuhjuvate surmade eest, süüdistab ta teisi,» lausus Leahy Trumpi kohta. «WHO oleks võinud olla Hiinaga jõulisem ja kuulutada globaalse hädaolukorra välja varem, kuid organisatsioon täidab esmatähtsat funktsiooni ja vajab meie toetust.»
Hiina, mis saadab WHOle vaid murdosa selle aastaeelarvest, nimetas USA abikärpeid murettekitavaks ja märkis, et see võib nõrgestada rahvusvahelist koostööd.
Schaefer lisas siiski, et USA on juba panustanud suurema osa selle aasta WHO eelarvest ja seetõttu on vale väita, et Trumpi otsusel saab olema WHOle praegu suur mõju.
Avaliku tervishoiu küsimustega tegelevad mõtlejad on samuti USA otsust maha teinud. WHO suurim eratoetaja Bill Gates lausus, et maailmal on WHOd vaja praegu rohkem kui eales varem. «Nende tegevus aeglustab Covid-19 levikut ja kui see töö peatub, ei suuda ükski teine organisatsioon neid asendada,» sõnas Gates.
Kuid konservatiivselt meedialt ja Vabariiklaste Partei paremtiivalt sai novembrikuisteks valimisteks valmistuv Trump kiitvat tagasisidet.
«Hästi. Kui WHO tahab saada edaspidi Ameerika maksumaksjate raha, siis ei tohiks see kanda vett Hiina Kommunistliku Partei veskile,» kirjutas Tennesseee rahvaesindaja Mark Green Twitteris.