Koroona sunnib esmakordselt pärast ilmasõda ära jätma kuulsa Oktoberfesti
/nginx/o/2020/04/21/13063955t1h4bd7.jpg)
Saksa õllefestival Oktoberfest jäetakse tänavu esmakordselt pärast Teist maailmasõda ära, ehkki see on ränk hoop koroonapandeemia tõttu kiduvale õlletööstusele.
Õllefestival, mis leiab aset igal aastal septembris-oktoobris ning meelitab kohale umbes kaks miljonit väliskülalist, oleks inimestele liiga ohtlik, kuna veel pole viiruse vastu vaktsiini, ütles täna Baieri liidumaa peaminister Markus Söder.
Isegi kaitsemaskide ja sotsiaalse distantseerumisega oleks nakatumisoht liiga kõrge, sõnas ta.
«Elamine koroonaviirusega tähendab elamist ettevaatlikult,» lisas Söder.
Pärast Teist maailmasõda ei ole Oktoberfesti kordagi ära jäetud, küll on see aga juhtunud varem teiste epideemiate tõttu: 1854. ja 1873. aastal jättis õlletelgid tühjaks koolera.
Saksa õlletööstusele on hooaeg olnud väga halb. Oktoberfesti tühistamine annab järjekordse hoobi, mis tabab peale õlletööstuse ka gastronoomia- ja majutussektorit.
Kannatavad nii humalakasvatajad kui õllepruulid.
Ligi 90 protsenti Saksamaa humalast kasvab Baieris Hallertau piirkonnas.
Humalakasvataja Adolf Schapfl räägib, et aprillis-mais seotakse taimed üles ja kui augustis saaki koristatakse, on need kasvanud mitme meetri kõrguseks.
«Tänavu ei ole mul selleks tööjõudu,» ütleb Saksa humalakasvatajate ühingu president.
Üle tuhande Hallertau humalakasvataja ootab hooajatöölisi Poolast ja Rumeeniast, Euroopa piirid on aga koroonapandeemia tõttu kinni, ja töölised ei pääse kodunt välja.
Schapflil on harilikult abiks umbes 20 Poola töölist. Tänavu on kõigest neli.
Kogu piirkond vajab 10 000 humalakasvatushooajaks 10 000 võõrtöölist.
«Ma ei taha olla dramaatline, aga ilma saagita on meil oht pankrotti minna, ja Saksamaale tähendab see järgmisel aastal õllepuudust,» ütleb Schapfl.
Sakslased jõid 2018. aastal ühe inimese kohta keskmiselt 102 liitrit õlut. Euroopas joovad rokem õlut ainult austerlased ja tšehhid.