WFP: pandeemia võib näljahädaliste arvu maailmas kahekordistada
Covid-19 pandeemia tulemusena võib aasta lõpus nälga kannatavate inimeste hulk maakeral kahekordistuda, näitavad Maailma Toiduprogrammi (WFP) eile avaldatud andmed.
Värskete uuringute põhjal võib ohtu sattuda 265 miljoni madala ja keskmise sissetulekutega riigi elaniku elatis ja seeläbi ka elu. Praegu ähvardab nälg 135 miljonit inimest.
Äsjailmunud ülevaates Global Report on Food Crises 2020 hinnatakse näljahädaliste arvu 135 miljonile inimesele 55 maailma riigis. Toidupuudus on tingitud peamiselt relvakonfliktidest, kliimamuutuse mõjudest ja majanduskriisidest.
Raport koostati enne koroonapandeemia puhkemist ning uued andmed näitavad viiruse potentsiaalselt laastavat mõju.
Olukord on kõige täbaram Aafrikas ja Lähis-Idas, kus viirus jätab inimesed elatiseta, sest kaovad seda seni taganud kauplemisvõrgustikud.
WFP peadirektor David Beasley hoiatas teisipäeval ülemaailmse humanitaarkatastroofi eest.
«Oleme näljapandeemia lävel,» ütles ta videosilla vahendusel ÜRO Julgeolekunõukogule.
BBC andmetel on Beasley ise tasapisi koroonahaigusest paranemas ning hoiatab, et maailma võib lühikese ajaga tabada mitu «piibellikes mõõtmetes» näljahäda.
«Aeg ei tööta meie kasuks,» sõnas ta.
Teisipäeval avaldatud raportist nähtudb, et nälga kannatavate inimeste arv hakkas kasvama juba mullu, enne kui koroonapandeemia vallandus.
Beasley rõhutab, et koroona ei ole üksnes rahvusvaheline terviseprobleem. «Miljonid konfliktidest räsitud riikides elavad tsiviilinimesed, nende hulgas naised ja lapsed, võivad nälga jääda.»
Beasley sõnul on kõige hullemat karta rohkem kui 30 riigis, millest kümnes on juba praegu üle miljoni inimese nälja veerel.
WFP andmetel oli 2019. aastal suurim näljahäda kümnes riigis, mille hulgas on Jeemen, Kongo Demokraatlik Vabariik, Afganistan ja Venezuela. Neis kümnes riigis elab kaks kolmandikku kõigist toidupuuduses või näljas elavatest inimestest.
Näiteks oli Lõuna-Sudaanis eelmisel aastal toidupuuduses või hullemas olukorras 61 protsenti elanikkonnast.
Vähemalt 35 protsenti elanikest on toidukriisis veel kuues riigis: Sudaanis, Jeemenis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Zimbabwes, Afganistanis, Süürias ja Haitil.
Raportis käsitletud 50 riigis tõusis toidupuuduse all kannatavate inimeste arv 2019. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 10 protsenti ehk 123 miljonini.
Uuringu põhjal ähvardab krooniline toiduga kindlustamatus 183 inimest 47 riigis, juhul kui neile saab lisaks konfliktidele, kliimamuutusele ja majanduskriisidele osaks veel mingi hoop, näiteks koroonaepideemia.
WFP vanemökonomist Arif Husain ütles, et miljonid inimesed on juba liikumispiirangute ja ülemaailmse majandusseisaku tõttu säästud kaotanud.
«Covid-19 võib avaldada hukatuslikku mõju miljonitele inimestele, kelle elu ripub juuksekarva otsa,» ütles ta. «Meil tuleb tegutseda kollektiivselt, et suudaksime üleilmse katastroofi mõju leevendada.»