:format(webp)/nginx/o/2020/04/24/13070315t1h14a7.jpg)
ÜRO inimõigusjuht hoiatas täna, et mõned riigid kasutavad koroonapandeemiat ära sõltumatu meedia mahasurumiseks ning on hakanud ajakirjanikke vahistama ja hirmutama.
ÜRO hoiatas pandeemia kasutamise eest ajakirjanduse ahistamiseks
ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet ei nimetanud ühtki riiki, kes kasutab pandeemiat ära «informatsiooni piiramise ja kriitika summutamise ettekäändena».
Ta märkis, et mõned poliitilised liidrid on teinud avaldusi ajakirjanike ja meediatöötajate vastu.
Bachelet rõhutas, et vaba ajakirjandus on alati tähtis, aga praeguse kriisi ajal tähtsam kui kunagi varem.
«Praegu ei ole aeg süüdistada sõnumitoojat,» ütles ta.
«Vaba meedia on alati väga tähtis, aga me ei ole kunagi olnud sellest nii sõltuvad kui selle pandeemia ajal, mil nii paljud inimesed on isolatsioonis, tundes muret oma tervise ja elujärje pärast,» leidis Bachelet. «Usaldusväärne ja täpne teavitus on meie kõigi eluliin.»
Ta tõi esile, et Rahvusvahelise Pressiinstituudi (International Press Institute) andmeil on alates sellest, kui viirus eelmise aasta lõpus Hiinas vallandus, aset leidnud enam kui 130 eeldatavat meediavabaduse rikkumist.
Enam kui 50 juhul sai löögi ligipääs infole, esines tsensuur või loodi ülemääraseid regulatsioone väärinfo leviku vastu.
Teatatud on ligi 40 ajakirjaniku kinnipidamisest või süüdistuse esitamisest seoses sellega, et nad kritiseerisid asukohamaa meetmeid pandeemia vastu või esitasid küsisimusi ametlikult kajastatud surmajuhtumite täpsuse kohta.
Seejuures võib tegelik sekkumiste ja kinnipidamiste arv olla inimõigusvoliniku sõnul oluliselt suurem.
Ta osutas ka juhtumitele, kus ajakirjanikud on peale COVID-19 meetmete kriitilist käsitlemist kadunud ning paljud uudisteväljaanded võimude poolt suletud.
Samuti on mõnegi poliitilise liidri sõnapruuk loonud ajakirjanike turvalise töö jaoks vaenuliku atmosfääri.
Inimõigusvoliniku kõneisik Rupert Colville mainis, et teiste hulgas tavatseb ajakirjanikke pressikonverentsidel otseselt rünnata USA president Donald Trump.
Colville märkis virtuaalsel briifingul, et rahutuks tegev suundumus on just tõsiste meediaorganisatsioonide sattumine võimude rünnaku alla.
Bachelet' sõnul ei tohiks ähvardada ajakirjanikke ega suruda kriitikat alla, vaid selle asemel peaksid riigid soodustama vaba mõttevahetust pandeemia ja selle tagajärgede kohta.
Bachelet haakus ka ÜRO peasekretäri António Gurerrese väljendatud murega ähvardava desinformatsiooni pärast pandeemia ümber, mis on tekitanud palju segadust. Inimõigusvolinik kiitis sõltumatut meediat faktikontrolli nõudmise ja selguse tagamise eest.
«Ajakirjanike roll pandeemiale vastamisel on asendamatu, aga erinevalt tõsisest ohtudest, millesse teised olulised töötajad on asetatud, on meediatöötajaid tabanud ähvardused täiel määral välditavad,» ütles ta.
«Ajakirjanike kaitsmine kiusamise, ähvardamise, kinnipidamise ja tsensuuri eest aitab kaasa meie kõigi turvalisusele.»