Holland teeb koroonaviiruse peatamiseks panuse arukale lukustamisele

Copy
Amsterdam Hollandi kuninga sünnipäeval 27. aprill 2020.
Amsterdam Hollandi kuninga sünnipäeval 27. aprill 2020. Foto: ZUMAPRESS / ScanPix

Poed on avatud ning pered sõidavad ratastega Hollandi päikselises kevades - seda nimetatakse «arukaks lukustamiseks», mille Holland on valinud koroonaviiruse pandeemia tõkestamiseks. 

Vastupidiselt enamikule Euroopa riikidele, kus inimesed on oma kodudesse peaaegu suletud, Hollandi võimud ainult soovitavad kodus olla ning hoida väljas pooleteisemeetrist sotsiaalset distantsi.

Kui restoranid, baarid, muuseumid ja kurikuulsad seksiklubid jäävad suletuks ning kanepit müüvates kohvipoodides saab ainult kaasa osta, on väljas käia armastavatel hollandlastel muidu lubatud minna, kuhu nad tahavad.

Koolide avamine algab 11. mail.

«Mu Belgia sõber peab kodus olema ja võib tänaval ainult koera jalutada. No mida veel, see on jabur,» ütleb Bianca Kragten, kes peab Haagis rattapoodi.

Püstipäi oma peamiste klientide ehk turistide puudumist trotsides pakub ta rattaid poe ees, mille ta on rahva rõõmuks väikeste lipukestega ehtinud.  

«Esimesel paaril nädalal oli meie äriga paras paanika. Siis me taipasime, et oleme ju need õnnelikud, kellel on lubatud lahti olla,» ütles ta. «Lihtsalt raske on koju jääda».

Ta naaber, raamatupoe pidaja Marijn de Koeijer on sama meelt. Ta ütleb, et valitsus on võitnud rahva toetuse just selliste meetmetega, mida on kerge kaitsta ja inimestele selgitada.

Hollandi peaminister Mark Rutte, kes tuli lagedale väljendiga «arukas lukustamine» on olnud selge joonega. 

«Hollandis ei tööta see, kui valitsus ütleb, et te peate tegema seda ja siis te peate tegema veel toda,» ütles Rutte märtsi lõpus pressikonverentsil. 

Valitsus hoiatas avalikkust, kui rannad muutusid liiga rahvarohkeks, aga kuna politsei sulges autoparklad, et inimesed sinna nädalavahetuseti liiga hulgakesi ei koguneks, siis jäi rand ikkagi lahti.

Hollandi, nagu ka Rootsi lähenemine peegeldab laiemat filosoofilist lõhet Euroopas ja maailmas, kuidas hoida tasakaalu haiguse leviku tõkestamise ning karmi lukustuse majanduslikult katastroofilise mõju vahel.

Rutte on varem ka öelnud, et tähtis on saavutada karjaimmuunsus ning suur osa Hollandi rahvastikust saabki nakkuse - see on vastuoluline arusaam, mida algul toetas ka Briti valitsus.

Kui Belgia algul torises, et Holland pole oma meetmetega piisavalt karm, siis nüüd näeme, et Hollandil läheb paremini ja just Belgia on üks kõige enam kannatada saanud maa.

Hollandlased usuvad, et nad on teinud õigema valiku kui Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Belgia, kus nüüd mõeldakse, kuidas piiranguid leevendada. 

Võrreldes nende maadega paistab Hollandi lähenemine tõesti parem. 17 miljoni elanikuga maal on selle haiguse pärast seni elu kaotanud 4711 inimest ning avastatud on 38 802 juhtu.

Leideni Ülikooli epidemioloogiaprofessor Frits Rosendaal ütles, et valitsused peavad suutma rahvast meetmete headuses veenda. Koroonaviiruse patsientide arv haiglates väheneb, mis näitab, et Hollandi lähenemine «on olnud täiesti tõhus» ning otsus kasutada leebemaid meetmeid oli Rosendaali sõnul «nii meditsiiniliselt kui ka majanduslikult vastutustundlik». 

Marin de Koeijir ütleb, et äri edeneb praegu tavapärasega võrreldes poole madalamal tasemel, kuid algul oli kukkumine 70 kuni 80 protsenti. «Iga raamat, mille me müüme, loeb,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles