Venemaal süüdistatakse Soomet genotsiidis (2)
Soome süüdistamine genotsiidis ei ole tõusnud Venemaal veel suureks teemaks, kuid olukord on endise suursaadiku sõnul siiski ebameeldiv.
Soome endine saadik Moskvas René Nyberg ütles, et jälgib pidevalt Venemaa sündmusi, sealhulgas õhtuseid uudiseid riigi kontrolli all olevas kesktelevisioonis. Neis ei ole seni olnud juttu juurdlusest, mis Venemaal on Jätkusõja sündmustega seoses alustatud.
«Seni kuni küsimus on kohalik, on see omaette väike teema. Ent kui see tõstetakse riiklikuks küsimuseks televisiooni õhtustes uudistes, siis on see tõsine asi,» märkis Nyberg.
Vene föderatsiooni juurdluskomitee teatas varem, et kavatseb hakata uurima kui genotsiidi Soome laagrites Ida-Karjalas väidetavalt toime pandud rahvuspõhist massimõrva.
Kriminaaluurimise alustamine veel iseenesest ei ütle, et Venemaa suhtumine Soomesse oleks muutunud, ütles Nyberg, kuid juhtis siiski tähelepanu, et Soomel ei ole Venemaal eriseisundit.
«Vajame aega, et näha, kui tõsine see asi on,» tõdes ta.
Soomel oli Jätkusõja ajal vallutatud Ida-Karjalas laagreid nii sõjavangidele kui vene taustaga tsiviilelanikele. Viimaseid koguti laagritesse Suur-Soome idee raames. «Eesmärk oli laiaulatuslik elanike ümberpaigutamine pärast loodetud võidukat sõda,» ütles rahvusarhiivi peadirektor Jussi Nuorteva.
«Kuid ühelgi ajahetkel ei püüdnud soomlased neid inimesi hävitada,» lausus Nuorteva, kes on uurinud Soome sõjalist režiimi Ida-Karjalas.
Soomlased on ise põhjalikult uurinud nii neid laagreid kui neis valitsevaid olusid. Laagris surnud inimestes on koostatud internetis üksikasjalik andmebaas.
Kõige üllatavamaks peab Nuorteva juurdluskomitee väiteid, mille kohaselt üle 7000 sõjavangi tapeti gaasikambrites, maeti elusalt või lasti maha.
Tahtlikke tapmisi, näiteks põgenemiskatsel mahalaskmisi on teada 1019. Tsiviilohvrite arvu väidavad venelased olevat vähemalt 8000, Soome andmeil sai surma 4060 tsivilisti.
Ei Soomes ega Nõukogude Liidus ei kerkinud aastakümnete vältel kordagi esile süüdistuses nimetatud ohvrite hulka ega mainitud tapmisviise. Samuti pole eales juttu olnud etnilisest puhastusest.
«Ka järelevalvekomisjon ei väitnud midagi taolist, millest uus komitee räägib,» lausus Nuorteva.
Nagu paljude teisteski riikides, väärtustatakse Venemaal mälestust maailmasõjast. Seal keskendub see mäletamine Nõukogude Liidu ja Saksmaa vahelisele võitlusele aastail 1941-1945, mida nimetatakse Suureks Isamaasõjaks.
«Võidu ümber on ehitatud kultus, mille ümber omakorda kogutakse üha enam ja enam materjali,» räägib René Nyberg.
Ka Jussi Nuorteva on seisukohal, et vastne uurimine on seotud vähemalt praegusel etapil Teise maailmasõja müüdiga ning suunatud Venemaa siseauditooriumile.
Venemaal tähistatakse Saksamaa kapituleerumise aastapäeva tavapäraselt suurejooneliselt 9. mail. Sel aastal on enne seda viidud läbi terve hulk erikampaaniaid, millega tahetakse oma kodanikele meenutada raskeid ohvreid.